Abruka ilves ilmutas end

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Abruka ilves
Abruka ilves Foto: Keskkonnagentuur

Suve hakul jõudsid meediasse teated, et talvega on Abruka saarele ilmunud ilves, kes seal aeg-ajalt pahandust ning kohalikes elanikes võõristust tekitab. Kuna suur metsakiisu on üldjuhul küllaltki inimpelglik, kuid seejuures ka võimekas kiskja, oli loomulik, et ta saare elanikes inimlikku muret valmistas: kuidas edasi?  

Suvel paigaldas Keskkonnaagentuur saarele mitu rajakaamerat ning kohtuti ka kohalike elanikega, kellele ilvese käitumisharjumustest ja eluviisidest laiem ülevaade anti. Inimesele ilves ohtu ei kujuta, küll aga tuleks silma peal hoida vabaliikumisel olevatel koduloomadel.

Nii saare elanike kui agentuuri ekspertide  tõdemus oli, et ilvese kiirkorras püüdmine ja ümberasustamine ei ole praegusel ajal mõistlik. Pigem tuleks seda tegevust kaaluda sügis-talvisel perioodil, mil mets on raagus ja kaslase jäljed lumel näha. Pealegi püsib alati ka see võimalus, et ilves tuldud teed pidi üle jäätunud mere ka ise saarelt lahkub.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp käis hiljuti saarele paigaldatud rajakaameraid üle vaatamas ning jäädvustatu sisuga tutvumas. Pilti sattunute nimekiri oli kirju ja huvitav: alates põtradest, metskitsedest ja mäkradest kuni koerte, inimeste ja jalgrataste-autodeni välja. Kõige sagedamini oli pilti jäänud kährik (357 korral) ning rebane (248 korral). Viiel korral tabas öine kaamera ka läbi jalutanud ilvesehärra isiklikult.

„Kaamerad jäävad saarele edasi – sealt kogutav info on meile väga vajalikuks ja heaks analüüsi allikaks. Nii-öelda ilvese luure kestab praegu nendega edasi. Hetkel teeme olemasoleva info põhjal plaane ilvese kinni püüdmiseks.“ kommenteeris Marko Kübarsepp.

Kuna ilvese puhul on tegu osava maskeerujaga, oodatakse sügist ja talve, mil ta lumele jäetavad käpajäljed täpsema asukohani aitavad juhatada.  

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande kohaselt oli 2018 aasta sügisel Eestis 61 ilvese pesakonda, mis on paari võrra madalam kui aasta varem. Üldises plaanis ei ole ilvese arvukus veel saavutanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskavas soovitud miinimumi.

Samuti võib ka väikeses koguses küttimise lubamine endaga kaasa tuua arvukuse pöördumise langustrendi, nagu lähiajalugu on näidanud. 

Tagasi üles