Kaku ja kotka kaitseala plaan tekitab eriarvamusi
Kas tormimurd jääb mädanedes kasvuhoonegaase tekitama?

Kaarmise järv

FOTO: Indrek Teppan/Saarte Hääle arhiiv

Kaarmise–Jõempa looduskaitseala loomise arutelul tegi mitu maaomanikku ettepaneku jätta ala kaitsekord muutmata.

Pigem kaitseala loomise vastu olevate maaomanike mure on seotud peamiselt erametsa majandamisega. Nende arvates võiks kaitseala moodustada vaid riigimaale ja eramaale teha leebema piiranguvööndi kaitsekorra.

Teisalt on ka maaomanikke, kes on rahul hüvitise suurenemisega ega ole kaitseala vastu. Arutelus osalenud 20 inimese seas oli neidki, kelle arvates võiks kaitseala hoopis suurendada.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Lääne regioonis Nele Saluveer ütles, et leidus ka maaomanikke, kes soovivad kaitseala moodustamise korral maa riigile müüa. 

Saluveer rääkis, et inimestele selgitati, miks leebem kaitsekord ja metsade majandamine ei taga väärtuste säilimist piisavalt. "Alal esinevad kaitsealused liigid (nt karvasjalg-kakk ja merikotkas) vajavad elupaigaks kompaktset vana loodusmetsa või eelistavad majandamata maastikku," märkis Saluveer.

Tema sõnul ei plaanita range kaitse alla arvata kogu ala – väiksema väärtusega metsad ning Kaarmise järv ja selle idaserv jääksid plaani kohaselt leebema korraga piiranguvööndisse.

Looduskaitseala luuakse väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning karstiala terviklikumaks ja tõhusamaks kaitsmiseks kurisute, merikotkaste ja sellerheiniku jaoks.

Kaarmise–Jõempa looduskaitseala hõlmaks ligi 240 hektarit ja seda ümbritseks 28 ha suurune piiranguvöönd.

Tagasi üles