LUGEJA KÜSIB: Kas tööandja võib sundida töötajaid alkomeetrisse puhuma?

Saarte Hääl
Copy
Puhumine.
Puhumine. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Meil kontrollitakse töö juures joovet ja kõik töötajad peavad tööle tulles puhuma. Kui keegi puhumisest keeldub, tõlgendatakse seda kui joobeseisundis tööle tulemist. Mina olen aru saanud, et joovet tohib tuvastada vaid politsei. Kas tööandja võib poest ostetud alkomeetriga sundida kõiki töötajaid puhuma? Kas tööandja võib töölepingu lõpetada, kui antud alkomeeter fikseerib joobe?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski: 

Tööandja peab kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja, et tagada ohutu töökeskkond.

Seadus annab tööandjale õiguse ja võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Alkoholijoobes tööle tulnud töötaja võib olla ohtlik nii iseendale kui ka kaastöötajatele. Samuti seab joobes töötaja ohtu tööandja maine ning vähendab klientide ja partnerite usaldust tööandja vastu. Seega peab tööandja võtma meetmeid, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka näiteks klientidele.

Tööandja võib kehtestada ettevõtte töökorralduses, et tööle ilmumist joobeseisundis loetakse lubamatuks käitumiseks. Töökorralduse reeglites nähakse ette protseduur, milleks võib näiteks olla igahommikune vabatahtlik alkomeetrisse puhumine ettevõtte väravas.

Kui töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast, võib keeldumist pidada töökorralduse reeglite rikkumiseks. Korduva rikkumise korral võib töölepingu üles öelda.

Kahjuks ei sätesta ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut, kui joobes töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast või kui politseil ei ole alust tulla kohale töötaja joovet tuvastama. 

Tööandja peab arvestama ka sellega, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul.

Ka siis, kui töötaja on nõus puhuma alkomeetrisse või minema arsti juurde, ei pruugi saadud tulemus olla hilisemas vaidluses tõendina kasutatav. Kui alkomeetri näitu ei ole ja töötaja arsti juurde minekust keeldub, siis järgmine võimalus on tunnistajate kaasamine töötaja võimaliku joobe hindamise protsessi. Tööandja saab tunnistajatena kaasata eelkõige neid töötajaid, kes on joobes töötajaga ise kokku puutudes olukorda tajunud. Tööandja võib ka informeerida joobes töötaja seisundist ning vajadusel kaasata tunnistajana töökeskkonnavolinikku, sest volinik peab seisma hea selle eest, et töökeskkond oleks igale töötajale ohutu.

Tööandja võib koostada vabas vormis kirjaliku akti töötaja joobeseisundi tuvastamise kohta. Koha, kuupäeva ja kellaajaga varustatud aktis kirjeldab tööandja asjaolusid, miks visuaalselt hinnates jõuti veendumusele, et töötaja on ilmsete joobe tunnustega. Akti allkirjastavad selle koostaja ja tunnistajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles