Vilja-aasta oli hea, aga põllul teevad muret linnud ja hirved

ENNE KORISTUST: Pöide AG agronoom Õnne Sööt on viljasaagiga rahul, ees seisab maisi koristamine loomasöödaks.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa põllumehed peavad tänavusi teraviljasaake keskmisest paremateks, kuid maisikasvatajatele teeb muret hirvede halvaendeline huvi maisitõlvikutega maiustamise vastu.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et kui enne Aafrika seakatku puhkemist olid maisipõldude nuhtluseks metssead, siis nüüd on hakanud hirved maisisaake rüüstama. Nädal tagasi põldudele pilgu peale heitnud põllumees avastas, et osa maisitõlvikuid on pooleldi ära näritud. Põllule jäänud jäljed reetsid, et tuntud nuhtlusliik punahirv on nüüdseks oma toidusedelisse lisanud ka maisi. 

Seega käituvad punahirved sarnaselt turistidega, kes samuti põldudelt tõlvikuid noppimas käivad. Mõnel on süli lausa tõlvikuid täis, kuigi jääb arusaamatuks, mida ta nendega peale hakkab. Posti sõnul on ta teinekord auto kinni pidanud ja palunud põllul tatsavatel inimestel tõlvikuid mitte korjata. "Olen öelnud, et see pole magus söögitaim, niikuinii viskate minema," rääkis Tõnu Post.

OÜ Pöide AG agronoom-töödejuht Õnne Sööt ütles, et lisaks hirvedele, kes tõlvikuid söövad, kahjustavad maisipõlde ka linnud. "Keegi ikka appi tuleb, kui sa ise ei jõua õigel ajal ära koristada," muigas agronoom, kelle sõnul pole 85 hektarile külvatud maisi koristamine veel alanud.

Lõppenud viljakoristusest rääkides jäi Õnne Sööt keskmise saagikusega, 4–5 t/ha kohta, rahule. Loodeti küll pisut paremat saaki, kuid kevad jäi taliviljadele natuke jahedaks ning kohati nappis niiskust. Kõige parem põld, kus kasvas hübriidrukis, andis 7,38 tonni hektari kohta.

Võistlupõld esirinnas

2017. aastal viljelusvõistluse raames tritikuga (sort ‘Remiko’, 10,8 t/ha) senini kehtiva Saaremaa teraviljasaagikuse rekordi püstitanud Eugen Koit sai seekord parimalt põllult 8,5 t/ha ja kultuuriks oli taas kord tritik. Keskmine saagikus jäi Koidul alla 5 tonni. Kõige kehvem põllulapp (kruusase pinnasega odrapõld) andis hektari kohta vilja alla kolme tonni.

Viljelusvõistluse mitmekordne võitja Kaido Kirst hoiab 2017. aastast enda käes maakonna talinisu saagikuse rekordit (10 tonni). Nuudi talu peremehe tänavune keskmine saak jäi nelja-viie tonni vahele, aga leidus ka 7-tonniseid põlde. "Oli üle keskmise aasta, tera kasvas priskeks, aga saagikus sõltub tera suurusest," selgitas viljakasvataja.

Võistluspõld (talinisu ‘Skagen’), millega maakonna tuntuim viljakasvataja osaleb sel aastal ka Inglismaa viljelusvõistlusel, andis Kirstu sõnul umbes 9 tonni hektari kohta. Seega saab tõdeda, et viljeluses kasutusele võetud leheproovide ja muu teaduse viimase sõna kasutamine tagab ikkagi parema tulemuse. Poolteist tonni võinuks võistluspõllu saak ka suurem olla, kui kevad olnuks niiskem. Ülejäänus kukkus asi välja nii, nagu mõeldud. Saaremaal esimest korda kasutusele võetud leheproovid andsid võistluspõllul kindlasti saaki juurde, ent eelkõige peab ilm põllumehele armuline olema. Mullas võivad olemas olla kõik ained, aga ilma veeta toitainete liikumist ei toimu. Nagu loomakasvatuses, nii ka taimekasvatuses on tulemus ninaesises kinni, lausus Kirst.

Nuudi talu peremehe sõnul soosis ilm sel aastal viljakoristust. "Sain suhteliselt varakult hakata koristama ning koristus- ja kuivatuskulud on väikesed," rääkis ta. Saarte Hääle andmetel on Nuudi talus erinevalt enamikust teistest viljakasvatajatest, keda vihmahood takistavad nüüd masinatega pehmele põllule minemast, talikülv juba tehtud. Lisaks hoiab jahedam ilm ära külvatud taliviljade ülekasvamisohu.

Hädas lindudega

Pöide kandi teraviljakasvataja Priit Lulla ütles et tema parimad saagid küündisid kuue tonnini, samas kui linnukahjustusest räsitud lappidelt tuli saaki vaid tonnijagu. Keskmine saak jäi nelja tonni juurde. Kurgede ja hanede poolt kevadel tühjaks söödud oapõld hävis pea täielikult, ka osa suvivilju sai tugevalt kahjustada. Et sookured on põldudel tagasi, peab Lulla nende peletamiseks pidevalt valvel olema. "Võitlus käib siin täie rauaga," nentis Lulla. Gaasipauguti ja laserpüss on mehel alaliselt autos, et hommikul ja õhtul põlluäärtes linde hirmutamas käia. Selleks kulub tal iga päev kokku kaks tundi.

Neli aastat uba kasvatanud Lulla ütles, et esmakordselt läks see taim tal sügisel uuesti kasvama. Valminud taim hakkas ajama uusi varsi, milledest osal jõudsid isegi kaunad moodustuda. Võrsete mahlast läbiligunenud oasaak oli koristamisjärgselt tavapäratult märg ja nõudis rohkem kuivatamist.

Kõljala ja Valjala ühistu juht Tõnu Post kiitis tänavust saagikoristuseks soodsat ilma, mis lubas kogu saagi koristada probleemideta. Saaremaal rekordsaakidest küll rääkida ei saa, ent Post on rahul ka enam kui 4-tonnise keskmise saagiga. Parimatelt põldudelt tuli sel aastal  üle 7 tonni talivilja.

Saagirekordid on ilmas kinni

Maakonna parimate viljakasvatajate hulka kuuluv Eugen Koit tõdeb, et  mandrimeestega sammu pidamiseks peab Saaremaal olema ideaalne ilm.

"110 protsenti peab kõik täkke minema," ütles Eugen Koit. 2017. aastal, kui sündis kaks senikehtivat maakonna saagirekordit, läks kõik täkkesse mitte ainult ilma, vaid ka ilmateatega. "Kui teisipäeval lubati vihma, panin esmaspäeval väetise ära. Niimoodi kolm korda järjest läks täkkesse," meenutas Koit, kelle sõnul sai ilmaennustus tänavu ainult korra asjale pihta.

Kaido Kirst ütles, et Saaremaa viljasaagid lähevad aastatega aina paremaks tänu suurematele teadmistele, tõhusamatele vahenditele ja paremale tehnikale. Suur roll saagikuse paranemisel on ka põllumaade kordategemisel. Talupidamise algaastatel olid maad Kirstu sõnul umbrohtu täis kasvanud ja põllud toitainetest tühjaks lüpstud. Orashein lokkas põldude peal ja sellest lahtisaamine oli vaevarikas töö.

1990-ndatel, kui äsjaloodud talud Eestis vilja kasvatama hakkasid, jäid siinsed viljasaagid Lääne-Euroopa saakidele kolm korda alla. Praeguseks on vahed oluliselt väiksemaks jäänud, kui võtta aluseks siinsed edasipüüdlikud põllumehed. "Muidugi on tegijad erinevad ja variante kohtab erinevaid, aga kui mingit looduslikku jama pole, siis need vahed ei ole enam eriti suured," tõdes Kirst.

Tagasi üles