Maanteeamet keeldub Õ- ja Ö-piiri tähistamisest

Foto: Saarte Hääle arhiiv

Saaremaale õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise vaidlus on maanteeameti ning erinevate organisatsioonide ja ametkondade, sealhulgas Saaremaa vallavalitsuse, vahel kestnud neli kuud.

Õpetatud Eesti Seltsi esindaja Taavi Pae on kevadest saadik järjekindlalt saatnud maanteeametisse taotlusi, et saaks Kuivastu maanteele Põripõllu ja Reina küla märkide juurde paigaldada ka õ- ja ö- hääliku piiritähise. Pae koostatud taotlust toetavad muuhulgas emakeele selts, Eesti geograafia selts, Saaremaa vald, Visit Saaremaa ja Roheliste Rattaretked. Maanteeameti vastus on ei.

Taotlustes soovitakse paigaldada liiklusmärk nr 642, turismiobjekti tähis. Tegemist on tihti maanteede ääres kohatavate pruunide suunaviitadega. Üle Eesti on nendega tähistatud kihelkonnad, Saaremaal ka Liivimaa orduriigi piir.

Maanteeameti keeldumise peamine põhjendus on, et märke on liikluses liiga palju ning et keelekasutuse eripära ei ole turismiobjekt. "Tegemist on umbkaudse määratlusega, mitte konkreetse objektiga," ütles maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja. 

Maanteeameti sõnul proovitakse autojuhtide tähelepanu liikluselt eemale tõmbavaid märke paigaldada vähe. Sel aastal on paigaldatud üks pruuni taustaga liiklusmärk ja see oli suunav viit Otto Tiefi mälestusmärgile Harjumaal Riisiperes. Lisaks paigaldati viimased märgid Eesti Rahva Muuseumi kümme aastat kestnud kihelkondade tähistamise kampaania raames.

Maanteeameti keeldumise peamine põhjendus on, et märke on liikluses liiga palju."

Õ- ja Ö-piirimärk oli maikuus Roheliste rattaretke ajal korraks juba üleval. See võeti pärast üritust kiiresti maha, kuna luba selle paigaldamiseks oli ajutine. Küsimusele, miks  ajutine luba üldse anti, maanteeamet otsest vastust ei andnud. "Antud lisatahvel ei või seal olla," oli Vaheoja vastus.

Taavi Pae ei saa maanteeameti keeldumisest aru. Tema jaoks on küsimus, kas tõesti paar ametnikku otsustavad, küsimata nõu ekspertidelt. "Kui üks taotlejatest on ka emakeele selts ja ametnikud vilistavad sellele, siis sellist Eestit me küll ei tahtnud," ütles Pae.

Läinud nädalal saadud viimases maanteeameti keeldumises märgitakse siiski, et vajadusel võib selle piirimärgi panna 500 meetrit eemal asuvasse parklasse. Pae sõnul ei lähe see mitte ning järgmise käiguna esitas ta ametile taas täiendavaid küsimusi märkide paigaldamise kohta.

Õ ja Ö piir

Sajanditagune murdekeel on paljuski taandunud, kuid eesti keeles esineb piirkondlikke erisusi, mis reedavad tänaseni inimese päritolu. Üks tuntumaid neist on paljude saarlaste keeles puuduv õ-häälik. Seda Otto Wilhelm Masingu 19. sajandi alguses väljamõeldud tähemärki hääldavad saarlased valdavalt teistmoodi kui mandriinimesed. Samas on ka teada, et mitte kogu Saare maakonna rahvas pole “õ” hääldamisega hädas. Muhulastele pole see mingi probleem ja osa Pöide kihelkonna rahvastki saab sellega kenasti hakkama. Kust jookseb aga ö- ja õ-hääliku piir, selle selgitas välja Theodor Kaljo oma 1928. aastal kaitstud magistritöö raames, mille tulemused ilmusid ka ajakirjas Eesti Keel.