Saaremaa vallavolikogu ettevõtlus- ja majanduskomisjoni ettepaneku kohaselt võiks vald vähendada teenuskeskuste arvu ja moodustada piirkondlikud keskused.
Vallavolikogu komisjon soovitab teenuskeskusi vähemaks võtta
25. september 2019, 00:07
Komisjoni aseesimehe Andrus Rauna sõnul sündis valdade ühinemisleping mitu aastat tagasi, ent ülesandeid, mis toona teenuskeskuste juhtide õlule pandi, on ajapikku vähemaks jäänud. Asi võiks olla lahendatud aga piirkonnapõhiselt: kus elanikke rohkem ja töid-muresid enam, võiks teenuskeskus olla endise valla keskuses kohapeal, mujal aga mitme piirkonna peale kokku.
Ta selgitas, et kui Saaremaa Haldus, mis loodi täitma osavaldade haldusfunktsioone, on mõeldud Ida-, Lääne-Saaremaa ja Kuressaare peale, võiks teenuskeskustega olla samuti.
Sotsiaaltöötajad jääksid
Vara on öelda, mitu haldusüksust peaks edaspidi olema. Ametnike arvu annaks aga vähendada kindlasti. "Kui teenuskeskuste juhtidel pole enam nii palju tööd, siis pole vaja inimesi tööl hoida üksnes seepärast, et mingi aastaid tagasi sõlmitud leping seda nõuab," selgitas Raun. Eesmärk on halduskulusid vähendada, mitte vastupidi. Palju asju saaks aetud ka interneti teel. Kuivõrd suure kokkuhoiu see tooks, pole esialgu teada.
Teenuskeskuste ümberkorraldus ei puudutaks sotsiaaltöötajaid. "Selle kohta pole keegi arvanud, et neid peaks koomale tõmbama," ütles Raun. "Seal on tarvis vahetut suhtlemist ja seda me masinate hoolde ei usalda." Samuti jääksid kärpest puutumata infotöötajad.
Leisi piirkonna mikroettevõtja ja komisjoni liige Maire Forsel pooldaks aga, et vaadataks just seda, millise koormusega töötavad need infospetsialistid. "Siin Leisis teenuskeskuse juhatajat pikka aega ei olnudki, aga saadi hakkama," nentis Forsel. "Nüüd on juhataja olemas ja mind kui maksumaksjat huvitab, mitut inimest me reaalselt sinna keskusesse täistööajaga vajame."
Forsel ütles, et mõistab: koondamised on kogukonnas tundlik teema. Samas, kuna raha napib alati, peaksid Leisi inimesed endalt küsima, kas nad vajavad näiteks Triigi–Leisi kergliiklusteed ja on valmis selle nimel kokku hoidma või maksta veel aastaid palka kahele inimesele täisajaga töökoha eest.
Pool miljonit kokkuhoidu
Infospetsialistide koondamine hoiaks Forseli sõnul vallale viie aasta jooksul kokku pool miljonit eurot. Ta soovitas mõelda, mida kõike selle raha eest saab maal ära teha. "Ilmselt saan endale selle väljaütlemisega vaenlasi, aga arvan, et peaksime püüdma vaadata asju laiemalt, mitte isiklikust rahakotist lähtudes."
Mis teenuskeskuste kärpimisse puutub, siis Maire Forseli sõnul võib selleks veel vara olla. Tema isiklikult teenuskeskuse teenuseid ei vaja. Kuniks jagub aga vanemat põlvkonda, kes internetis asju ajada ei oska, on neid keskusi tarvis. Vähemalt juhatajat, kes oskaks kohalike muresid vallale edastada. "Aga kõige selle juures peaksime aru saama, et raha ei kasva puu otsas ja seepärast tuleb seda kasutada seal, kus seda kodanike huvides kõige rohkem vaja."
Teenuskeskus kohapeal on palju tõhusam
Komisjoni kuuluva Mustjala osavallakogu esimehe Harry Raudvere sõnul on vähemalt Mustjala teenuskeskus vajalik. Teenuskeskus on tema hinnangul kohalikele oluline. Inimesed, kes seal töötavad, tunnevad kõige paremini endise valla haldusterritooriumi probleeme ja oskavad leida lahendusi. "Teenuskeskus kohalikus kogukonnas on efektiivsem kui üks teenuskeskus mitme piirkonna peale," arvas Raudvere, lisades, et teema üleskerkimise põhjust võib otsida pigem inimestevahelistest suhetest.
SDE Saaremaa piirkonna esimees, samuti komisjoni liige Rando Kubits leidis, et valla esindaja peaks olema igas piirkonnas, ka endistes Lääne-Saare piirkondades, kus pole valla inimest kohapeal olnud juba varasemast ühinemisest alates.
Ta märkis, et komisjonis oldi hääletamisel küll nõus struktuuri muudatustega, aga osa liikmeid soovis ikkagi vallale teha ettepaneku vähendada teenuskeskuste arvu ja moodustada piirkondlikud keskused. Sotsid samas teenuskeskuste arvu vähendamist ei poolda.