Ossinovskil on õigus: praami- ja lennuliiklus vabale turule!

Erki Aavik

FOTO: Saarte Hääl

"Iga päriselt majandust õppinud ja tegelikult ettevõtluses tegutsenud isik teab vääramatut, olemuselt loodusseadusega võrreldavat tõsiasja: turg ei valeta kunagi," kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.

Kujutage ette, et peate maakonna keskuses korraldama delikaatse iseloomuga mälestuskoosolekut, näiteks Vabadussõjas hukkunud kaasmaalaste austamiseks. Inimesed on kogunenud, parlamendi aseesimees ootab kõnet ja teie kui korraldaja alustate muusikapala mahamängimisega.

Vajutate nuppu, ootate, et sealt kostab näiteks Heino Elleri "Kodumaine viis", kuid üle saali kõlab hoopis puhkpilliorkestri reipas esituses tuntud vene marsi "Lõbusad semud" eelmäng (muusika: Leonid Utjossov). Ja enne, kui toibute ja taipate, mis toimub ja jõuate mõelda, mida teha, kõlab äratuntavalt nõukogude lastekoori uljas laul: "Легко на сердце от песни веселой... " (tõlkes teadagi: "Meil süda kerge on lõbusast laulust... ").

Las kõik konkureerivad

Pole tähtis, kui paljud mõistavad, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega – sobiv meeleolu on rikutud ja sellist äpardust ei saagi vist kuidagi parandada.

Aga mis siis, kui te oletegi selline tümikas, kes ei jaga muusikast ega meeleolust, kommetest ega kohasusest mitte midagi? Mängitate loo lõpuni ja olete valmis samas vaimus jätkama. Mis siis, kui olete lisaks korraldaja-ametile ka kohalik kõige suurem ülemus ning isegi siis, kui teile proovitakse juhtunu sobimatust, seltskonda tabanud šoki olemust seletada, ei saa te aru, mis viga on?

Selline fantaasia kujunes võrdluseks, kui lugesin 12. septembri Eesti Päevalehest Oleg Ossinovski antud intervjuud Ingrid Veidenbergile, milles Ossinovski muu hulgas kommenteerib Eesti valitsuse tegutsemist ettevõtluses, turul, mis meie põhiseadusest ja selle vaimust tulenevalt peaks olema vaba turg.

Vastates ajakirjaniku konkreetselt praamiliiklust puudutavale küsimusele, ütleb Ossinovski: "Siin on juba globaalne viga. Miks peaks riik maksma üldse toetust parvlaevakompaniile? Kui üleveo õiglane hind on kümme eurot, siis las ollagi pileti hind kümme eurot, miks toetada? Kui on õiglane hind, siis inimene, kel ei ole eriti vaja parvlaevaga sõita, ei tee seda. Kümme korda mõtleks enne selle peale. Nüüd tekitab ta aga lisakoormust, sest hind on väga odav. Las olla reaalne turg. Las kõik konkureerivad. 

Las ühed ettevõtjad veavad aerupaatidega, teised mootorpaadiga, kes tahab, lennukiga. Las nad ise klaarivad omavahel. Riik ei tohi oma toetustega turgu lammutada. Inimesed ise otsustavad, kuidas kohale jõuda ja milliste laevadega sõita. Aga ei, riik sekkub, lammutab kogu turu ära ja hakkab siis teenust pakkuma. Absurd!"

Kui miski muu kogu tegu hapuks ei aja, siis lihtne kadedus saab asjast ikka jagu."

Siin peaksid kõik saarlased – saarest ja selle nimest sõltumata – mässule tõusma! Õnneks ei ole esialgu selge, kas mässama peaks klaari mõtlemisega Ossinovski või praamiliiklust korraldavate häguse mõtlemisega asjapulkade vastu. See annab aega enne atrade – või sõukruvide – mõõkadeks tagumist asja üle järele mõelda.

Ossinovskil on õigus, selline asjade korraldus on absurd nii tegevuse eesmärgi, asjaolude kui ka vaba turu ja hea majandamise praktika vaates. Saarlased – ja see tähendab kõiki üleveost sõltuvaid saareelanikke ning mitte ainult Saaremaa omi – ei peaks tõepoolest oma kodumaa teistesse paikadesse sõites rohkem kulu kandma kui mandri omad. 

Turg ei valeta kunagi

Sellest on ammu aru saadud ja probleemi lahenduseks on lähiümbruseski erinevat eeskuju küllalt – Soomest, Rootsist kõigepealt. 

Praegune asjakorraldus on aga kirjeldatav just nii, nagu selle lühikese kirjatüki alguses: kavatsused on head, aga valitud vahendid on valed, olgu või kogemata!

Aastakümneid tagasi küsis Ülo Vooglaid meilt, ühelt väikselt purjelaevaseltskonnalt: "Kas pensionide maksmine kui selline kuulub sotsiaalvaldkonda?" Enamik vastaks praegugi, et jah, muidugi.

Vooglaiu toonane küsimus selgitas nii mõnelegi seltskonnas viibinud noorele, kellest hiljem tähtsad riigitegelased said, et pensionide maksmine on fiskaal- ehk rahanduslik küsimus. See, kas ja kellele pensione maksta, vaat see on sotsiaalvaldkonna küsimus. Nii ka praamisõiduga. 

On kaks ise asja: otsustada, et kellelegi on praamisõit soodsam või üldse tasuta ning kuidas seda korraldada. Sellesse ei maksa ettevõtjat segada, sest varem või hiljem tekib ikka nihe, hõõrumine, vastuolu (vabaturu toimimise reeglid!). 

Kui miski muu kogu tegu hapuks ei aja, siis lihtne kadedus saab asjast ikka jagu. Kõige vähem sobib vaba turgu solkima riigiasutus, olgu või ettevõtteks nimetatu.

Ma ei kutsu üles ettevõtjaid, näiteks sedasama Oleg Ossinovskit, oma mõtet jätkama ja selgitama, kuidas siis teha tuleb. Neil on oma töö: ettevõtteid luua ja juhtida, töökohti ja uut väärtust luua. 

Ei, praamiliikluse ja paljude muude asjade mõistuspäraseks korraldamiseks on meil valitud poliitikud ja neile nõu andma palgatud ametnikud. Kõiki on piisavalt ja kõik on ka hästi makstud.

Tasub vaid uskuda, et selles nimetatud intervjuus ei mõelnud Ossinovski välja midagi uut, ei avaldanud enneolematut ülemtõde, ta kirjeldas demokraatlikule vabale riigile omase vaba turu toimimise põhimõtteid ja kui soovite, siis – reegleid. 

Tasub uskuda, et tal on õigus, sest iga päriselt majandust õppinud ja tegelikult ettevõtluses tegutsenud isik teab, et on üks vääramatu, olemuselt loodusseadusega võrreldav tõsiasi: turg ei valeta kunagi.

Tagasi üles