Neli Salme laevamatusest leitud luustikku kuulusid lihastele vendadele
Teadustöö: Salme laeva oli maetud neli venda
Teadusportaalis bioRxiv avaldatud uurimistöö "Viikingimaailma rahvastiku genoomika" käsitleb viikingite ekspansiooni geneetilist struktuuri ja mõju erinevatele piirkondadele.
Selleks uuriti kokku 442 Euroopast ja Gröönimaalt pärit inimese geene. Need saadi säilmetest, mis pärinesid ajavahemikust 2400 aastat e.m.a kuni aasta 1600 ehk pronksiajast kuni uusajani, kusjuures rõhk oli viikingiajal.
Arvukas rahvusvaheline teadlaste rühm, milles osalesid ka eestlased, tuvastas, et enne viikingiaega on märgatav geenide liikumist Skandinaaviasse ida ja lõuna poolt Taani ja Lõuna-Rootsi kaudu. Viikingiajal on täheldatav ennekõike taanlaste kohalolek Inglismaal, Rootsi viikingite tegutsemine Baltikumis ja norralaste toimetamine Iirimaal, Islandil ja Gröönimaal. Samaaegselt on kestnud ka välimaise geenimaterjali sissevool Skandinaaviasse.
Uurimistöö tuvastas muu hulgas, et neist, kes osalesid viikingiretkedel, millest on jäänud hästiloetavad arheoloogilised jäljed, olid mõned omavahel väga lähedased sugulased. Näitena tuuakse Salme laevamatused, kuhu sängitatud sõdalased olid pärit Rootsist Mälari piirkonnast.
Töös nenditakse, et Salme puhul on tegu ainsa viikingiretke või kunagise diplomaatilise missiooniga, millest on säilinud kindlad arheoloogilised jäljed. Lisaks sellele, et laevades oli koos 41 Rootsi viikingit, kelle kallid hauapanused viitavad nende kõrgele ühiskondlikule staatusele, on umbes 750. aastasse dateeritud Salme matus ligi pool sajandit varasem kui esimene kirjalikult dokumenteeritud viikingiretk – Lindisfarne ründamine aastal 793.
Salme matusest saadud 34 genoomi suguluse analüüs näitas, et õlg õla kõrval oli maetud neli eliitsõdalasest venda ja üks nende kolmanda astme sugulane. Vähe sellest – kogu maetute grupi puhul ilmnes, et neil olid väga lähedased eellased. Sellest järeldub, et retkel osales geneetiliselt homogeenne ja kõrge staatusega rühm, millesse kuulus mitmeid väga lähedases suguluses olevaid isikuid.
Teadustöö ühe autori, Taani Kopenhaageni Ülikooli evolutsioonigeneetika professori Eske Willerslevi sõnul on Salme leidudel potentsiaal muuta täielikult meie arusaamu nii viikingiaja kontseptsioonist kui ka sellest, kes olid viikingid.
"Minu arvates on Salme sündmus kõige olulisem viikingite alane leid, mis siiani avastatud. Taanis oleks see rahvuslik ikoon," rääkis Eske Willerslev kaks aastat tagasi Kanal 2 saates "Sensor".
Salme leiud 2008 ja 2010
Salme alevikus tulid 2008. aasta oktoobris kaablikraavi kaevamisel välja muinasaegse laevavraki jäänused. Ühtlasi on tegemist vanima Eestist leitud laevavrakiga, laev on pärit 8. sajandist.
2010. aastal arheoloogilistel kaevamistel Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati laevmatuses korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 skeletti.
Salme väljakaevamisi juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets pakkus 2016. aastal välja hüpoteesi, et laevas on viimse puhkepaiga leidnud muistne viikingikuningas.
Hüpotees tugines surnute asetusele laevas ja ühe skeleti suust leitud mängunupule, mis kujutab endast kuningat tolleaegses populaarses lauamängus hnefatafl.