Eesti vanim rantkirves pärineb Muhust Viira külast (1)

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
MUHU PRONKSKIRVES on kõrge kultuuriväärtusega haruldane leid, mis vajab säilitamist arheoloogia teaduskogudes.
MUHU PRONKSKIRVES on kõrge kultuuriväärtusega haruldane leid, mis vajab säilitamist arheoloogia teaduskogudes. Foto: KRISTIINA PAAVEL

Eesti seni teadaolevalt vanim, 3000 aastat vana rantkirves tuli kahe aasta eest päevavalgele Muhus Viira külas.

Pronksist kirve leidis hobidetektorist Toomas Pranstibel 2017. aasta 27. augustil 5–6 cm sügavuselt künnikihist. Tänapäeval heinamaana kasutatav põllumassiiv on olnud haritav maa vähemasti 17. sajandi lõpust alates.

Arheoloog Kristiina Paavel märgib kirvele antud eksperthinnangus, et koos Viira kirvega on Eestist leitud kümme rantkirvest, neist kaks on kaduma läinud.  Kui teised Eesti rantkirved on dateeritud pronksiaja I–II perioodi, vahemikku 1700–1300 eKr, siis Viira kirves on kuju põhjal hinnates mõnevõrra vanem. 

Paavel dateeris selle neoliitikumi ja pronksiaja üleminekuperioodi ehk teise aastatuhande esimesse poolde e.m.a., mis teeb muistise vanuseks enam kui 3000 aastat. Lätist ega Leedust Viira kirve analooge teada ei ole.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles