Kolmapäevane Saarte Hääl kirjutas Salme laeva maetud meestest ("Teadustöö: Salme laeva oli maetud neli venda", Saarte Hääl, 2. oktoober). Nüüd on siis teada, et Salmele maetud mehed olid pärit Mälari järve äärest. Mälari järve ja Läänemere vahelise väina äärde jääb ka Rootsi pealinn Stockholm, seega pole nende meeste kõrge ühiskondlik staatus midagi eriskummalist.
See lugu nihutab viikingiaja alguse kristlikus ajalookäsitluses juurdunud 793. aastast varasemasse aega. Sedasama rõhutas Kuressaares 2013. aastal toimunud ajalookonverentsil ka üks Norra professor, näiteid on teisigi.
8. sajandi keskel, kuhu Salme laevamatus dateeritakse, olid rootslased sõjakad ka Mälari kaldalt kaugemal. Pikkade heledajuukseliste russide asuala Roslagen (loe: russlaagen) oli tänasest Stockholmist veidi põhjas. Russide idapoolne ülemerekoloonia Aldeigjuborg rajati Olhava (Volhovi) jõe suudmesse Nevo (Ladoga) järve lõunakaldal just 8. sajandi keskel. Uurijad peavad Aldeigjuborgi (vene k Ladoga) ka Rjuriku esimeseks residentsiks. Pärast vendade surma Rjuriku võim laienes, tema uus tugipunkt rajati ühele künkale Olhava väljavoolul Ilmjärvest. Ilmeni slaavlaste asualal tekkinud uue linna nimeks sai Holmgardr (vene k Rjurikovo gorodištše, hiljem Novgorod).
Gardarike (kindluste maa) oli soomeugri hõimude hõredalt asustatud ala. Ynglinga saaga andmetel võttis Gardarike kuningas naiseks Rootsi kuninga Ivar Vidfamne (u 655–695) tütre.
Rootsi kuninga Ivar Vidfamne kuningriik on ümbritsetud punase ja maksustuspiirkond sinisega. Slaavlased olid liikunud itta ja jõudnud praeguse Valgevene aladele.
Muistses Põhja-Euroopas elas kaks rahvusrühma – soomeugrilased ja germaanlased. Soomeugrilasi oli vähem, aga nende eluruum oli tunduvalt suurem. Selles avaruses liikumiseks sobis hästi ühepuupaat ehk vene. Venemaa on muistne kohamääratlus, riigi tekkega see sõna seotud pole.