Mõisatallist kultuuritempliks

Laimjala rahvamaja juures Saaremaal Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Aegade jooksul Laimjala rahvamaja enda jaoks avastanud inimesed on jäänud  Sellele lojaalseks paljudeks aastateks.

UMBEST PARAS: Laimjala rahvamaja saal on mõnus ja hubane ning mahutab probleemideta sadakond inimest. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Laimjala rahvamaja saal on mõnus ja hubane ning mahutab probleemideta sadakond inimest. Siin peetakse pulmi, juubeleid, kokkutulekuid, siin saab kokku ümbruskonna kultuurihuviline publik, keda paraku ei ole küll ülearu palju.

"Häid lambaid mahub ühte lauta ikka palju," ütleb rahvamaja juhataja Inga Rand optimistlikult. Palju tähendab tema sõnul seda sadakonda inimest, kes moel või teisel Laimjala rahvamajaga seotud on. Ringide, oma maja ürituste ja veel millegagi, mida sõnul seletada ei saa. 

Mullu 85. sünnipäeva tähistanud majas on töötanud kokku 22 juhatajat-kunstilist juhti. Eriti tugevalt on neist kohalike inimeste mällu jäänud Salme Kitt, Malle Pihl, Ado Aus, Lee Lipp.

Läbi aegade on rahvamajas tegutsenud väga eripalgelisi ringe. On lauldud-tantsitud-pilli mängitud, tehtud näitemängu. Olgu ajaloost mõningaid nimetatud: Audla kapell, lastekapell, orkester, naiskoor, meeskoor, lauluansamblid. 

1967. aastal käis Saareküla naiskvartett Tallinnas võistlemas, saavutas seal esikoha ja pääses esinema Eesti Raadiosse. 1989 osales meesansambel Baltika folkloorifestivalil.

Ka tantsimine on Laimjalas alati au sees olnud – on olnud nii sega- kui ka naisrahvatantsurühmasid, sekka ka eksootilisemate tantsude ja line-tantsu gruppe. Kõik rahvakultuurikollektiivid on osa võtnud pea kõikidest maakondlikest ja üleriiklikest laulu- ja tantsupidudest.

Kohalik kogukond on ammusest ajast peale lugu pidanud ka näitemängu tegemisest – juba 1910. aastal tegutses Laimjala Hariduse Seltsi näitering. Väga viljakas periood oli näitemängu vallas 1960-ndatel aastatel ("Valgus sinu aknas" 1964, "Õnnekütid" 1966, "Mu õrn tüdruk" 1967). Kuid ka hiljem on lavale toodud nii tõsisemaid kui ka kergemaid lavatükke suurtele ja väikestele ("Mikumärdi", "Aruvälja kosjanaljad", "Tantsuprofessor", "Nukitsamees").

 Inga Rand: “Naised on meil ägedad. Mehed on ka ägedad. Aga nad on metsas.”

Rahvamaja tänasesse päeva tulles tõdeb juhataja, et maja on hädavajalik talvel ringide jaoks. "Suvel võivad üritusi teha kes iganes. Ja tore, kui kodanikeühendused on aktiivsed," lausub Inga. Hea koostöö on rahvamajal Aive Sepa juhitud Laimjala raamatukoguga ja Helle Rüütli juhatatava Kahtla lasteaed-põhikooliga. Kiidusõnu jagub rahvamaja juhatajal Laimjala Valssi korraldavale Laimjala loodussõprade seltsile eesotsas Kaja Sepaga, samuti Aerurammu korraldavale Laimjala arendusseltsile, mille eestvedajaks on Meren Tamm, ning Asva viikingikülale, mida juhib Kajar Lember.

Kuna rahvamajal on ainult üks suur saal, siis väga palju erinevaid ringe teha ei saa, tõdeb Inga ja lisab, et sarnaselt mitmete teiste rahvamajadega on ka Laimjalas see häda, et ka abiruume ei ole just ülearu palju. Kuid tahtjaid sellised pisiasjad ei sega.

"Meil on uus naisrühm Vörrel. Nad on nii tublid, et pääsesid kohe suurele tantsupeole. Aga nad tantsivad laenatud riietega. Või riietega, mille koht on juba ammu muuseumis," räägib juhataja. Tema soov on rühm korralikult riidesse panna. Aga see tähendab, et inventarikulu on rahvamajal mitmeks aastaks põhimõtteliselt nullis. 

"Naised on meil ägedad. Mehed on ka ägedad. Aga nad on metsas. Jahimehed. Ja seetõttu laupäeviti eriti üritusi teha ei saa, kuna mehed on jahil," räägib Inga. "Ja Kedrus – need on hullud memmed! Nende keskmine vanus aina tõuseb, aga silmist ja välimusest, pidude hoogsusest rääkimata, aru ei saa," kiidab juhataja. Hakkajad memmed on ka truu kohalik teatripublik.

Laimjala rahvamajas on küll tore stalinistlikus stiilis lava, kuid selle paar stanget ja ajastutruu valgustus ei suuda siiski pakkuda tänastele profiteatritele külalisetendusteks vajalikke tingimusi. Vähenõudlikud kohalikud näiteseltskonnad on aga alati oodatud. Lavalusti on pakkunud Taritu, Salme, Kärla, Tornimäe, Orissaare ja muidugi kohalik Laimjala näiteselts.   

Inga Rand tunnistab, et kohalik rahvas on piletihinnatundlik. Kolme- või viieeurosed piletid on juba probleem. Paljud arvavad, et rahvamajas toimuvad üritused peaksid olema tasuta.

"Ja vallast öeldakse mulle, et maja on vaja panna teenima," ohkab juhataja. 

Aga kuidas seda teha? 

Rahvamajast on kadunud paarikümneaastased noored. Need käivad reeglina Kuressaares.

"Endise Laimjala valla kultuurikomisjon oli rahvamajale suur tugi ja ideede vahendaja, praegune osavallakogu täidab aga pigem formaalset rolli ja selle liikmete silmis ei ole varasemat sädet," arvab juhataja. "Ma olen aru saanud, et see kooslus on natuke butafoorne," lausub ta.

Inga tõdeb, et oma ametisoleku jooksul pole ta pooli Laimjala inimesi rahvamajas kordagi näinud. "Palju kohtab eakamate inimeste juttu, et mina olen juba käinud-teinud küll, las teised nüüd teevad. Ja ütlevad, et sa ei kujuta ette, missuguseid pidusid siin on peetud," räägib ta.

Rahvamaja praeguses fuajees tegutses mitukümmend aastat tagasi Laimjala baar, mis oli omal ajal isegi terve Saaremaa mastaabis väga kuum koht. "Rahvas räägib, et baaris käis kunagi kõva möll. Aga nüüd on nii, et kui sõbraga kusagile istuma tahad minna, siis peab Orissaarde või Kuressaarde sõitma," nendib Inga.

Laimjala rahvamaja aastates ja arvudes

• 1930. aastatel tegutses Laimjalas hulk majandusühinguid, töötasid haridusseltsid. Kuid puudus ühine rahvamaja, kuhu saanuks vabalt kokku tulla ühisteks nõupidamisteks, uute sihtide ja eesmärkide leidmiseks, kursuste korraldamiseks ja muudeks puhkudeks.
• Koguneti kas vallamajas või koolimajades, kus olud olid üsnagi kitsad. Pealegi "asusid koolimajad valla äärepunktides, mispärast võimatu kogu valla rahval tarvilisel juhul kokku tulla. Sarnane otstarbekohaste ruumide puudus oli takistuseks rahva kultuurilisele arengule". Seetõttu võtsid Laimjala seltsid ette valla keskpunktis asuva mõisatalli kohandamise rahvamajaks.
• 1927 omandati Laimjala mõisakompleksi kuuluv mõisatall. 19. sajandi esimesel veerandil ehitatud tall-tõllakuuri ümberehitamiseks arvestati 150 000 marka, maavalitsuselt paluti 25 000 marka toetust. Sügisel alustati ümberehitustega ning novembris oli maja katuse all. Kulud aga suurenesid.
• 1929 polnud rahvamaja veel valmis. Maja oli küll katuse all, kuid seest valmis ehitamata, sest puudus raha. Tasapisi hakkas ka kohaliku rahva huvi raugema. Siiski korraldati erinevaid näitemüüke ja muid rahakogumisi.
• 1933. aasta 29. oktoobril jõuti lõpuks nii kaugele, et rahvamaja sai sisse õnnistada.
• Algselt oli maja ahjuküttega, saalis andsid sooja kaks ahju, 1962 saadi majja elekter – sinnamaani kasutati petrooleumi- ja gaasilampe. 1970. aastatel tehti rahvamajas kapitaalremont, ahjud asendati keskküttesüsteemiga, hoonesse ehitati WC. Majas näidati kinofilme, töötas baar.
• 1997 sai rahvamaja välisfassaad uue värvikatte, 2003 uuendati garderoobi ilmet, 2005 kaasajastati elektrisüsteemi, samal aastal valmis ka katusega vabaõhulava – Laimjala laululava.
• 2006–2007 sai uue kujunduse saal ja uuendati ka lava.
• 2018 suvel vahetati majal katus, lae peale paigaldati soojustus, keldriruumid ehitati välja garderoobideks-abiruumideks, paigaldati pelletiküte ja automaatne tuletõrjesignalisatsioon. Maja sissepääsud said samuti värskema ilme.

Hooaeg 2019/2020 

• naisrahvatantsurühm VÖRREL, juhendaja Anne Keerd 
• memmede tantsurühm KEDRUS, juhendaja Eevi Pärt
• naiskoor SUILISED, juhendaja Ilvi Pihl
• naisansambel VALLATUD KURVID, juhendaja Ilvi Pihl
• tüdrukute ansambel, juhendaja Ilvi Pihl
• väikeste ansambel, juhendaja Ilvi Pihl
• meesansambel LAIMJALA LIPSUD, juhendaja Helen Aasmaa
• näitering LAIMJALA 
• NÄITESELTS, juhendaja Inga Rand
• käsikella ring, juhendaja Inga Rand
• filmi- ja fotoring, juhendaja Mikk Rand