Korterid vaimupuudega inimestele - võimalus väärikaks ja iseseisvaks eluks

AS-i Hoolekandeteenused Kuressaare Ruubi Kodu klienditööjuht Marianne Polding Foto: Erakogu

"Kuressaare korterites hakkavad elama need vaimupuudega või psüühilise haigusega inimesed, kes tavapäraste toimetustega ise hakkama saavad," kirjutab AS-i Hoolekandeteenused Kuressaare Ruubi Kodu klienditööjuht Marianne Polding.

Kui Saarte Hääl kirjutas 13. septembril, et mõned vaimupuudega inimesed hakkavad elama Kuressaares korterites, pani see lugejaid küsima, kes need inimesed on. Mille järgi otsustatakse, kes hakkab elama korteris ja kes spetsiaalselt erivajadustega inimestele ehitatud majas?

Usume, et kõik inimesed on loomult sarnased: me tahame elada kodus ja suhelda kogukonnaga, olla tegusad ja kasulikud. Kahjuks ei saa kõik oma koju elama jääda – neile püüame luua võimalikult hubase kodu, kus inimene tunneks ennast turvaliselt ja hoituna.

Korterites elavad need vaimupuudega või psüühilise haigusega inimesed, kes tavapäraste toimetustega iseseisvalt hakkama saavad. Tugiisiku abi vajavad nad näiteks eelarve planeerimisel, töö leidmisel või ametiasutustega suhtlemisel.

Seda tuge pakub neile tegevusjuhendaja, kes tööajal aitab sisustada ka nende inimeste päeva, kes tööl või päevakeskuses ei käi. Muul ajal on tugiisik vaid ühe telefonikõne kaugusel. Selleks, et ettekujutus korterites elavatest inimestest oleks parem, räägin kahest n-ö keskmisest elanikust.

Paul ootab lotovõitu

Paul on viiekümnendates eluaastates, psüühilise haigusega mees. Tänaval ei saa keegi aru, et Paulil on psüühiline haigus. Ta on riides nagu iga teine temavanune ja ta käitub tavaliselt.

Pauli eripärast saab aru, kui temaga pikemalt juttu ajada – tal on oma kindlad veendumused ja tõekspidamised. Kirgliku lotomängijana usub ta, et tal on kindel võidukombinatsioon olemas ja kui saaks, kulutaks ta kogu oma raha lotole. Nii vajab ta abi rahaasjadega toimetamisel, aga ka ametiasutustes või arsti juures käimisel.

Kodus saab Paul hakkama peaaegu kõigega – iseasi, kas selleks tahtmist on. Söögitegemine ja majapidamistööd teda ei tõmba, mees toimetab parema meelega kas aias või töökojas.

Meeli koob vaipasid

Vaimupuudega Meeli on kolmekümnendates eluaastates ümara näoga rõõmsameelne naine. Meeli oskab ise koristada, kuigi vahel peab meenutama, et ta ka kapi alt koristaks. Meeli oskab süüa teha, poes käia ja bussiga töökeskusesse sõita. Seal tegeleb ta käsitööga, eriti meeldib talle kangastelgedel vaipa kududa.

Meeli vajab tuge igapäevases elus, näiteks söögikordade planeerimisel, poes valikute tegemisel ja uute toitude valmistamisel. Tal on vaja tuge arsti juures käimisel ja õigete ravimite võtmisel. Meeli ei oska ise ametiasutustes asju ajada – näiteks ID-kaarti taotleda.

Kuressaare korterites hakkavad elama inimesed, kes on praegu Saaremaal oma kodudes. See annab ka nende lähedastele võimaluse juhendamisest puhata, tööle asuda või hobidega tegeleda.”

Kuressaare korterites hakkavad elama inimesed, kes on praegu Saaremaal oma kodudes. See annab ka nende lähedastele võimaluse juhendamisest puhata, tööle asuda või hobidega tegeleda. Samuti annab see erivajadusega inimesele võimaluse väärikaks ja iseseisvaks eluks oma perekonnast igapäevaselt sõltumata.

Abivajadusega inimestele

Kõik inimesed ei saa elada tavalistes korterites. Peagi loodame rajada ka kodu, kus saavad elada inimesed, kes vajavad tegevusjuhendajate abi ööpäevaringselt. Selle elamu oleme projekteerinud, lähtudes erivajadustega inimeste vajadustest.

Majas on neli korterit ja korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – kokkamiseks, söömiseks, suhtlemiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks. Selliseid maju oleme Eestisse ehitanud juba seitse ja kogemused teistest kogukondadest on väga positiivsed – 98% elanikest on oma koduga rahul või väga rahul.

Selle maja esimesed elanikud on Saaremaa juurtega Sõmera kliendid, kes soovivad saarele jääda, tulevikus on kohad mõeldud abivajajatele otse kodudest.