:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/10/12640914t1hc3b2.jpg)
400 000 euro riigi raha kinkimine Mõntu sadama süvendamiseks muutub üha küsitavamaks, sest ettevõtjaid Mõntu ja Kuramaa vahelise laevaliini käivitamine ei huvita, isegi väga headest tingimustest hoolimata.
Läti liini ettevalmistustööd lõppesid läbikukkumisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/10/12640935t1h0100.jpg)
"Hankega saimegi teada, et huvilised puuduvad isegi olukorras, kus avalik sektor maksaks kulud kinni," tõdes Saaremaa vallavalitsuse transpordinõunik Karl Tiitson.
Tiitsoni hinnangul oli hange võimalikult lihtne, ilma ülemääraste tingimusteta ja pigem väga vedaja poole kaldu.
"Me oleks kinni maksnud ju kõik kulud ning laevafirma oleks saanud kehtestada hinnad ja kogu piletitulu ka endale jätta," rääkis Tiitson.
Rahvusvahelise laevaliini käivitamises leppisid ühinemisel kokku kõik Saaremaa vallad ja ettevalmistused selle loomiseks algasid 2017. aastal.
Samal sügisel olid kohalikud valimised ja Keskerakonna tippladvik meeleheitel Saaremaa piirkonna juhitamatuse pärast. Sestap võtsid erakonna juhid ühendust ettevõtja Mihkel Undrestiga ja pakkusid piirkonna juhi kohta.
Millised Jüri Ratase ja Mihkel Undresti kokkuleppe tingimused täpselt olid, teavad nad vaid ise. Mingi saladus pole aga see, et 2018. aasta eelarvesse kirjutati 400 000 eurot toetust Undrestile kuuluva Mõntu sadama süvendamiseks. Toonase majandusministri Kadri Simsoni sõnade kohaselt tehti seda "erijuhtumina".
Undresti saamine Saaremaa keskerakondlaste juhiks ja samal ajal antud toetus riigieelarvest tekitasid riigikogu opositsioonis terava küsimuse poliitilisest korruptsioonist. Minister Simson pareeris, et Mõntu sadama süvendamine ja korrastamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks. Ja parim lahendus piirkondliku regionaal- ja majandusarengu sihtotstarbeliseks toetamiseks leiti riigieelarvest.
Kadri Simson tõi vastuses välja, et sadama arendamiseks reisisadamaks, mis suudaks käidelda kuni kuuemeetrise süvisega reisilaevu, oleks ebamõistlik vahendeid taotleda näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS). "Tegu on üksikjuhtumiga ja teisi sadamaid, mis sellist arendamist vajaksid, praegu ei ole," kirjutas Simson.
Mihkel Undrest ise poliitilisi seoseid ei eitanud, kui tuletas 18. novembril 2017 ajalehes Meie Maa lugejatele meelde, kes on Eestis võimul.
"Kui nad omasid ei aita, keda siis veel?" tahtis ta teada. Samas märkis Undrest, et kuna 400 000 euro näol on tegemist alles planeeritava summaga, siis eraldatakse raha tõenäoliselt valla kaudu, mitte otse Mõntu Sadam OÜ-le.
Kaks kuud hiljem oli sadama omanikule siiski selge, et riigi raha tuleb tema firmale ning Undrest saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, paludes kanda 2018. aasta riigieelarvega Mõntu sadama süvendamiseks ettenähtud 400 000-eurone toetus Mõntu Sadam OÜ-le.
Mõntu Sadam OÜ jaoks oli tegemist tõhusa rahastusega, sest 2018. aasta majandusaasta aruandest selgub, et firma tulu oli vaid 63 005 eurot, kukkudes aastaga viiendiku võrra.
/nginx/o/2019/10/10/12640932t1hcbce.jpg)
Seejuures oli firma kahjum 66 368 eurot. Sadama juhataja Mihkel Undrest kirjutas aruandes, et lõpule viidi väikelaevasadama 3. etapi ehitus, milleks saadi 379 246 eurot Est-Lat projektilt. Undrest lisas aruandes, et riigilt tulnud raha abil on plaanis 2019. aastal taas käivitada Mõntu–Ventspilsi laevaliin.
2018. aasta lõpuks on aruande andmetel 400 000 eurot ilusti firma arvel ja ootab otstarvet. Undresti sõnul on vaja süvendada sissesõiduteed ja rajada laevade jaoks aparell.
Eesmärk nihkub edasi
Samal ajal tegeles vallavalitsus ühinemistuhinas antud lubaduste pantvangina operaatori otsimisega. Veel oktoobris 2018 on vallavanem Madis Kallase sõnul eesmärk käivitada liin 2019 suvel.
Kuid juba 2018. aasta märtsis ütlesid laevaühendust käsitleva uuringu koostajad, et hiljemalt sügisel tuleb välja kuulutada riigihange, mis näitaks ära huvi liini vastu. Veebruaris 2019 jõudis tõelisus vallavalitsusele kohale ja Madis Kallas tunnistas, et sel suvel asjast asja ei saa.
Alles juulis jõudis vallavalitsus riigihanke avaldamiseni, kus otsiti liini käitajat viieks aastaks, kriteeriumiks madalaim hind. Seejuures oli hanke tingimustes ettevõtjate jaoks ebamäärane punkt, et operaator ei tohi liinist teenida "ülemäärast kasu".
29. juuli hommikuks selgus, et liini vastu tunneb huvi vaid Rein Kilgi Kihnu Veeteed. Firma alustas vallavalitsusega läbirääkimisi, mille põhiliseks sisuks dotatsiooni suurus.
Ehk võttes äriplaani koostades arvesse võimaliku piletitulu, kulud ja mitte ülemäärase kasumi, pidi firma ütlema, kui palju on vallalt juurde vaja. See oli hanke võtmeküsimus, sest vallavalitsusel on avalikkusele väga raske selgitada, miks peaks liini üle kuldama.
/nginx/o/2017/04/19/12085094t1h98d6.jpg)
Augusti algul oli vallavalitsus veel optimistlik ja abivallavanem Marili Niits teatas Kuku raadio eetris, et ka lätlased on liinist väga huvitatud.
"Isegi on plaan, et kui on teada see suurus, mida oodatakse vallapoolse toetusena, siis Ventspilsi pool on avaldanud soovi, et ka nende poolt tuleks siis toetuseosa," sõnas Niits.
30. septembriks Kihnu Veeteed pakkumist ei esitanud ja sel nädalal lõpetas vallavalitsus hankemenetluse nurjumise tõttu.
Mis saab edasi, kas projekt on ebaõnnestunult lõppenud ja Mõntu Sadam maksab riigile 400 000 eurot tagasi?
Ventspilsi pool on avaldanud soovi, et ka nende poolt tuleks siis toetuseosa.” - Marili Niits
Vallavanem Madis Kallas ütles, et üksnes riik saab kommenteerida, mis tingimustel täpselt raha eraldamise otsus tehti ja millised olid kasutamise eeldused.
Minister Taavi Aasa nõunik Tuuli Koch selgitas, et Mõntu toetamine oli seadusandja tahe ja raha on sadamale juba eelmisel aastal ka üle kantud. Ühe aasta sai investeeringutoetust ka edasi kanda. "Kui käesoleval aastal kulusid ei akteerita ehk töid aktiga vastu ei võeta ja majandusministeeriumile aruannet ei esitata, siis tuleb vahendid riigieelarvesse tagasi kanda, sest teist aastat järjest enam need vahendid üle ei kandu," selgitas Koch.
Esimese hanke järel teine…
Mihkel Undrest kinnitas Saarte Häälele, et süvendaja on praegu faarvaatril ja esimese hanke äpardumine pole näitaja. Undrest lisas, et ta kindlasti ei ole kaotanud lootust, nagu ka paljud teised ettevõtjad ja saarlased.
"See, et sadamas tööd on tehtud ja sadam on valmis, on ju eeldus, et liin tuleb. Ja ma olen täitsa kindel, et see liin tuleb," kinnitas Undrest. "Tehakse teine hange ja kui see ebaõnnestub, on ju kõik võimalused teha ka kolmas hange."
Esimene hange ei olnud Undresti sõnul just väga hästi ette valmistatud. Vallavalitsuse transpordinõuniku Karl Tiitsoni sõnul ei ole vallavalitsus tööd halvasti teinud.
Ka Madis Kallas ei võta kriitikat halvas ettevalmistustöös omaks. "Selle väitega on raske nõustuda, sest võimalike operaatorite huvide osas on vallal võimalik vähe ära teha," sõnas Kallas.