TERVIS: Raevutsejale tuleb pakkuda peeglit

JÄÄ RAHULIKUKS: Psühholoog Pirgit Põld toonitab, et raevunud inimesega suheldes tuleb ise olla rahulik.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Raevunud inimese rahustamisel on vaja kannatlikkust ja ettevaatlikkust. Enesekontrolli kaotanu võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele.

Tellijale

Raev on emotsiooni väljendamine. Lihtsat vastust küsimusele, miks mõni inimene satub pöörasesse raevu, tegelikult pole. Saaremaa laste ja perede tugikeskuse psühholoogi Pirgit Põllu sõnul oleneb kõik sellest, mil määral ollakse harjunud oma emotsioone väljendama ja milline on väline keskkond. Psühholoog nõustub, et näiteks stressiseisundis vallandub raev kiiremini. Raevuhoogusid üheselt kirjeldada ei saa. Mõni võib raevuda ka nii, et teine ei saa midagi aru. Teisalt jällegi ei pruugi mõni inimene üldse raevu minna.

Pisike ja emotsioone veel mitte kontrollida oskav laps võib oma viha väljendada mänguasja mahaviskamisega. Täiskasvanu, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida, võib raevuhoos teha pea kõike – inimene kaotab enese üle kontrolli.

Tagasi üles