Seenehuviline Enn Kaljo on nõuks võtnud ka Saaremaalt üles otsida hinnatud raviseeneks peetava lakkvaabiku ehk punase reishi, mida idamaades nimetatakse ka surematuse seeneks.
Kirglik korilane tahab leida Saaremaalt surematuse seent
Haapsalus Paralepa metsa veeres elav Saaremaa mees Kaljo kavandas sel aastal teha koos mõttekaaslastega Saaremaale otsinguretke, et ka siit imeseene kasvukohad üles otsida. Nimelt sattus ta koos naisega paar aastat tagasi talvel kodumetsas musta pässikut ehk kaskedel kasvavat puuseent otsides hoopiski reishile (Ganoderma lucidum). "Kui ta juba Läänemaal kasvab, siis peaks teda kindlasti leiduma ka Saaremaal," põhjendas kirglik korilane, miks ta kodusaarele ekspeditsiooni kavandama hakkas.
Plaanis oli uurida Sandla metsi, samuti metsi Kuusnõmmel ja Tagamõisa poolsaarel. Paraku ei tulnud retkest, kus teiste hulgas pidid osalema Haapsalu Beguta taimetoidukohviku omanikud, üks põllumajandusuuringute instituudi teadur, aga ka näiteks Muhus nõiapoodi pidav nõid Sirkka, midagi välja, sest erinevatel põhjustel ei saadud ajagraafikuid klappima.
"Lükkasime selle tuleva aasta suve lõppu, siis on inimestel vahest rohkem aega," märkis Kaljo.
Järgmise aasta retkeks on tema sõnul plaanis teha rohkem eeltööd, uurida kohalikelt eakamatelt inimestelt, kas keegi teab midagi seene kohta ja kas kellelgi on isiklikke kogemusi selle kasutamisel.
"Siis teaks juba suunata uurimisretke teatud piirkondadesse ja ei peaks niisama metsi mööda tuhlama," rääkis Kaljo. "Muude seente pärast võiks ju ka tulla, aga see pole eesmärk. Leiukohad kaardistame ja lisame e-elurikkuse portaali," lisas ta.
Teadmine, et punane reishi kasvab ka Saaremaal, annab Kaljo arvates saarele väärtust juurde, vaadatuna kasvõi Jaapanist ja Hiinast.
"Seent kasvatatakse paljudes kohtades üle maailma kunstlikult, farmides ja selle hind kuivatatud kujul on päris korralik," rääkis ta.
Igalt seenelt saab koguda eostolmu, valmistada sellest mütseeli, millest omakorda saab kasvusubstraati, millel neidsamu seeni kasvatada.
Kaljo rääkis, et reishi kasutusvaldkond on lai, ulatudes meditsiinist, wellnessist igapäevaelu tahkudeni välja. "Kui midagi on saanud endale tiitli "igavese elu seen", siis on sellel ka alust," lausus Kaljo.
Reishi raviomadused
Lakkvaabik noorendab organismi, tõstab intellektuaalseid võimeid, parandab mälu, kuulmist, nägemist ja haistmist, samuti pikendab eluiga. Ravitoime on nii seene viljakehal kui ka mütseelil ja eostel. Preparaadid valmistatakse piirituse või viinaekstraktide põhjal. Reishi rahustab erutunud närvisüsteemi, kuid ei põhjusta unisust.
Ameerika teadlane ja idafütoteraapia asjatundja Terry Willard nimetab lakkvaabikut hinge potentsi ja meedikute imestuse taimeks. Reishit on seostatud pikaealisuse ja vaimse energia suurenemisega, see on toonikum kogu organismile, aga eriti immuunsüsteemile. Reishi toimeainetel on täheldatud märkimisväärset põletikuvastast mõju, maksa kaitsvat ja allergilist tundlikkust vähendavat toimet.
Kodustes tingimustes peenestatakse kuivatatud seened ja keedetakse teed, tehakse piiritusetõmmist, toniseerivaid jooke. Soovi korral saab reishist teha ka suppi ja siirupit. Reishi kui loodusliku adaptogeeni regulaarne toiduks tarvitamine on soovitatav eakatele inimestele, immunodefitsiitsete ja asteeniliste seisundite korral, pikaajalise stressi, füüsilise, vaimse ja psühhoemotsionaalse koormuse korral, alkoholi- ja narkosõltuvuse kompleksravi programmi osana.
Viimasel ajal on reishit müüa meie suuremate toidupoekettide külmutatud aedvilja vokisegudes Hiina seene nime all.
Toivo Niiberg, Räpina aianduskooli õpetaja
Toniseeriv tee
Seenetee valmistamiseks murra seened väiksemaks ja uhmerda kohvitaoliseks pulbriks. Võta 3 g (üks kuhjaga tl) seenepulbrit. Aseta pulber emailitud keedunõusse (alumiiniumit ära kasuta), vala peale 4–5 tassi vett, aja keema ja keeda tasasel tulel kaane all 2 tundi. Kurna ja säilita termoses. Kibeda tee maitsestamiseks kasuta mett, lisa veidi kuivatatud või värskelt riivitud ingverit, rohelist teed või naturaalset siirupit.