Üsna kindlasti on iga majapidamise ja eluaseme osaks mõni kunstiteos. Olgu see siis reproduktsioon või originaal, maitsekam või maitsetum, soetatud emotsiooni ajel või ratsionaalsetest kaalutlustest lähtudes. Kunsti on täna meie ümber nii palju, et seda peaks jätkuma igale maitsele ja igale rahakotile.
Aina enamate inimeste jaoks mõtestub kunst ka investeerimisobjektina. Ja kuigi näiteks raamituna seinale riputatud saja- või viiesajaeurone (originaal, mitte koopia) annab ehk ka mingisuguse emotsionaalse elamuse ning tekitab igal vaatamisel erinevaid mõtteid, siis samas vääringus pilt või skulptuur või mõni muu kujutava kunsti taies töötab inimese ajus sootuks teistmoodi.
Mõne aasta eest valminud magistritöös väidetakse, et kunsti nominaaltootlus aastatel 1998–2011 oli Eestis kümme protsenti ning reaaltootlus viis protsenti. See oli küll natuke madalam, kui teised investeerimisinstrumendid sel ajal pakkusid, aga kunsti väärtus püsib ajas hästi ning tegu on võrdlemisi lihtsalt realiseeritava varaga. Samas ei pea soetatud kunsti vaatama ju sama pilguga, kui väljaüürimiseks ostetud kinnisvara. Piisab, kui mõelda lihtsalt, et ars longa, vita brevis est.