/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12692835t1h29f0.jpg)
Sõrulased Enn Meri ja Egon Sepp jagavad oma arvamusi hiljutise tormi põhjustatud elektrikatkestusest.
Päevi elektrita – tuulepealse maa paratamatus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/31/12703746t1h0c64.jpg)
Enn Meri: korralikud elektriliinid on prioriteetide küsimus
"Elektrilevil oli raha küll, et üle Eesti kaugloetavad arvestid paigaldada, aga maaliinide jaoks raha ei jätku," nendib Sõrve elanik Enn Meri, OÜ Merinvest juhatuse liige.
Õnneks ei toonud pühapäevane elektrikatkestus meie ettevõtte jaoks kaasa midagi hullu, aga mu enda kodus oli teine lugu. Elan ju Sõrves ja meil oli 53 tundi elekter ära. Õnneks on mul ka Kuressaares korter – kolisime katkestuse ajaks linna.
Maale jääda olnuks väga raske. Oma vee saame kätte pumba abiga, selleks on aga vaja elektrit. Mu kodus käib kõik elektriga. Meil on küll kamin – see oleks natuke soojendanud, aga ainult sellest poleks piisanud. Samuti poleks me saanud süüa teha.
Ka meie ettevõtte töötajatest elavad pooled väljaspool Kuressaaret ja nende seast küllaltki paljudel oli elektrikatkestuse tõttu probleeme. Üks meie töötajatest elab samas külas, kus mina. Temal oli vool sama kaua ära kui meil, aga tema pere sai kuidagi hakkama. Vähemalt vett said nad oma kaevust.
Mina olen Elektrilevi suhtes väga kriitiline. Siin on palju kommenteerida ja kahjuks mitte positiivset. Korraliku elektrivarustuse tagamine on ikka prioriteetide küsimus. Saaremaa suur probleem on see, et meil on nii palju õhuliine ja nende ümbrust ei koristata puudest piisavalt puhtaks. Torm tuleb ja puud kukuvad, aga Elektrilevil pole piisavalt tehnikat, pole inimesi, et jõuaks need liinidele langenud puud ja oksad sealt kiiresti ära koristada.
Saan aru, et Lõuna-Eestis oli häda suur ja ressursid pandi sinna, aga siin tuleks tõesti asjad natuke ümber mõelda, kuidas neid asju teha, kui palju inimesi valvel hoida. Kas ei saa siis metsafirmadega kokku leppida, et nemad tulevad appi, kui midagi juhtub?
Õhuliinide asendamine maasisestega oleks väga hea lahendus, aga tean juba ette Elektrilevi vastust: see on nii kallis. Samas leidis Elektrilevi raha küll, et üle Eesti kaugloetavad arvestid paigaldada. Selle jaoks raha jätkus, aga maaliinide jaoks mitte? Miks seda prioriteediks ei peeta?
Inimene ise saab ehk ära teha ainult nii palju, et muretseb oma generaatori. Seda, et kaugema kandi elanikud ise liine läbi käima hakkaksid, et näha, kus on oks või puu liinile kukkunud – mina seda õigeks ei pea. Pealegi näeb Elektrilevi seda ise ka.
/nginx/o/2019/10/31/12703748t1h7a5d.jpg)
Egon Sepp: kolm päeva vooluta – kas meid lihtsalt unustati?
“Õhuliinide renoveerimise asemel tuleks need hoopis maa sisse panna,” leiab Sõrves asuva Lõu küla elanik, ettevõtja Egon Sepp.
Meil oli vool ära kolm päeva – 27. oktoobril läks ja tagasi saime sel kolmapäeval ehk 30. oktoobril. Kõige tobedam oli see, et teisel pool küla oli vool olemas.
Meil läheb siin küll maa sees kaabelliin, aga meie saime voolu alles siis tagasi, kui olin õhtul kell üheksa helistanud, et miks meie voolu tagasi ei saa. Et meil pole ju õhuliinigi. Läks mööda 15 minutit ja pandi vool. Ma arvan, et meid unustati lihtsalt ära. Meid on siin ju nii vähe, enamik maju on suvilad. Võib-olla polnud me nii olulised Elektrilevi jaoks. Vähemalt selline tunne oli.
Kuidas me voolukatkestuse ajal hakkama saime: meil on õues pliit – tegime sellel kohvi soojaks.
Söögi sai ka tehtud. Meie kodul on “korsten maakera sees” – majal pole ühtki sellist korstnat, kust suits peaks välja minema. Kolmandal päeval läks toatemperatuur küll kümne kraadi peale.
Mõnes mõttes oli see hea, sest külmkapis on kaheksa kraadi sooja. Mitte midagi seal halvaks ei läinud. Piim, mis ma enne elektrikatkestust ostsin, on siiamaani värske. Kartul on keldris. Seega nälga ei jäänud. Vee saime oma kaevust. Meil on kooguga kaev.
Õhtuti läheb küll vara pimedaks, aga õnneks olid meil kõik akud täis laetud. Lampe oli meil piisavalt ja saime raadiot kuulata. Inverter on meil ka, saime telekat vaadata.
Mul on ka bensiinigeneraator, aga ma ei hakanud seda üldse välja võtmagi – polnud põhjust.
Ainult see oli nõme, et ei saanud tööd teha – olime sundpuhkusel. Katkestuse tõttu jäi tegemata paarkümmend kilo lõnga. Nüüd masinad jälle käivad.
Samas tegime teisi töid, mis voolu olemasolu ei nõudnud – saime näiteks kasvuhoone korda.
Alati, kui on tugevam tuul ja tuulik võiks elektrit toota, läheb selleks momendiks meil elekter ära. Meie Saaremaa on tuulepealne maa – seega võiks kõik kaablid maa sees olla. Mõistlik oleks õhuliinide renoveerimise asemel liinid hoopis maa sisse panna.
Eesti Energia teenib suurt kasumit, aga tavainimese elu sellest paremaks ei muutu. Riik teeb ikka seda, mis riik tahab. Riigi vastu ei saa.
Elektrilevi kapsaaeda ma kivi visata ei taha. Need mehed, kes meil Saaremaal Elektrilevis töötavad, on väga tublid. Õues kuulsime, kuidas mööda liini kogu aeg saed töötasid. Tööd tehti isegi pimedas.
KOMMENTAAR
Uus tehnoloogia appi rikkekohti tuvastama
"Droone kasutame juba igapäevaselt plaanilise võrgu ülevaatuse käigus, kuid tahame neid rakendada ka erakorraliste sündmuste puhul," kirjutab Elektrilevi varahalduse valdkonna juht Rasmus Armas.
Elektrilevi puhastab igal aastal ligi 3000 km liinikoridore ning seda mahtu hoiame stabiilsena. Oleme alates 2016. aastast liinikoridoride hooldust teinud võrgu ülevaatuse andmete põhiselt, mis tagab meile perioodiliselt liinide ülevaatamise. Nende vaatlusandmete põhjal lähevad kõik vajalikud koridorid hooldamisele.
Ka siin näeme võimalust uusi tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtta, nimelt tahame teha koostööd maa-ametiga, kes teostab kogu Eestis ülelende ja LIDAR-mõõtmisi. Nende mõõtmiste tulemuste abil on võimalik keskpinge võrgus võsa defekte tuvastada ilma kedagi eraldi kohale saatmata.
Rikete asukoha tuvastamiseks juurutame kahte lahendust: droonide abil liinide ülelendamine ja võrgu juhtimissüsteemi põhine automaatne rikkekoha tuvastus.
Droone kasutame juba igapäevaselt plaanilise võrgu ülevaatuse käigus, kuid tahame neid rakendada ka erakorraliste sündmuste puhul. See võimaldaks keskpinge õhuliinide võrku väga kiiresti läbi vaadata ja tuvastada liinidele langenuid puid või muid probleeme.
Kogu võrgus automaatse rikkekoha tuvastamiseks juurutame uut võrgujuhtimise süsteemi, mille raames võtame kasutusele lahenduse, mis võimaldab võrgus olevate mõõtmiste abil automaatselt rikkekohta prognoosida ning teostada ka vajalikud ümberlülitamised toite taastamiseks.