/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2019/11/01/12707314t1hb0bb.jpg)
Saaremaa kuldse ehteleiu küsimust arutanud muinsuskaitse nõukogu ei näe võimalust arheoloogi meeskonnas osalenud detektoristile Jegor Klimovile leiutasu maksta.
Riik jätab ajaloolise kulla leidjad tasuta (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/11/01/12707316t1h4a4d.jpg)
Muinsuskaitse nõukogu esimees Riin Alatalu ütles Saarte Häälele, et neljapäeval koos olnud nõukogu toetab muinsuskaitseameti seisukohta ega teinud ka ettepanekut otsus uuesti läbi vaadata.
"Kahetsusväärne on see, et meil on selline tore leid, aga sellega on kaasnenud asjatud emotsioonid ja kired," lausus ta ja lisas, et selles mõttes on tegu suhteliselt tavatu olukorraga.
Alatalu selgitas, et nõukogu sai oma istungil põhjaliku ülevaate kehtivatest regulatsioonidest ja senisest leiuautasude määramise praktikast.
"Muinsuskaitse nõukogu nõustub muinsuskaitseameti seisukohaga, et kuna tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leitud leiuga, siis sellisel juhul seadus leiuautasu ette ei näe ning kaalutlusruum siin puudub," põhjendas ta.
Septembrikuus arheoloog Marika Mägi otsingurühmas osalenud ja kullast ehtevõru leidnud detektorist Jegor Klimov muinsuskaitse nõukogu seisukohta leiutasu osas kommenteerida ei soovinud.
"Olenemata sellest, mida selle leiu osas otsustatakse või mitte, oleme nii mina kui ka kogu meie meeskond väga uhked selle üle, et niisugune leid välja tuli ja et see kõik on antud Saaremaale," lausus ta.
Alatalu ütles, et hobiotsijate motiveerimiseks sätestati juba 1925. aasta Eesti muinsuskaitse seaduses leiutasu mõiste. Praeguses seaduses leiuautasu nime all tuntud preemia eesmärk on tema sõnul tagada, et arheoloogid saaksid ka juhuslike leidude kohta kätte olulise info nii leidude endi kui ka leiukonteksti kohta.
Alatalu nentis, et Eesti on maailmas üks väheseid riike, kus hobiotsijate tegevus on seadusega reguleeritud.
"Muinsuskaitseamet on vastasseisu asemel valinud koostöö. Juba 2011. aastast on seadusega loodud võimalus hobiotsijaid teaduse teenistusse rakendada. Neid koolitatakse arheoloogilisi väärtusi ära tundma, kuid neist ei saa arheolooge, selleks tuleb siiski ülikooli minna. Aga nad saavad tegutseda arheoloogide abilistena ja vastavalt kehtestatud reeglitele ka hobiotsijatena. Tänu sellele on minu arvates varasemad pinged kordi leevenenud ja ma usun, et ka antud juhtum seda ei muuda. Pigem teha koostööd, kui muretseda seaduse rikkumise pärast," rääkis Alatalu.
Ta viitas muinsuskaitseameti andmetele, mille järgi on leidude arv uue regulatsiooni ajal mitmekümnekordistunud.
"Neid ei katkuta lihtsalt üles ega viida salaja välja, vaid kutsutakse kohale arheoloog, kes saab leiu konteksti ning seega teadusliku informatsiooni fikseerida," märkis Alatalu.
Saaremaa kuldse ehteleiu kohta ütles ta, et muinsuskaitse nõukogu hinnangul seonduvad avalikkust erutanud kired ennekõike tõsiasjaga, et leid oli kallihinnalisest väärismetallist.
"Kullast käevõru rikastab kindlasti meie teadmisi esiajaloost, nagu ka paljud teised arheoloogilised leiud. Näiteks on raske ülehinnata Tallinnas Jahu tänavalt leitud keskaegset leiukompleksi ligi 40 000 leiuga," selgitas Alatalu.