Lastekaitsja Kadi Kindlam: viina joovad juba 10-aastased lapsed

Lastekaitsespetsialist Kadi Kindlam.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Noored küll suitsetavad vähem kui aastaid tagasi, ent joovad rohkem, eelistades lahjale kraamile viina," tõdeb Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Kadi Kindlam.

"Napsitama hakkavad meie noored üsna varakult," ütleb Kadi Kindlam. "Kui mullu tuli meie lastekaitsel tegelda peamiselt 14–16-aastaste noortega, siis tänavu on palju ka 12–13-aastaseid lapsi."

Kindlami sõnul on noorimad, kes alkoholitarbimisega vahele jäänud, kõigest 10–11-aastased lapsed.

"Kõige enam peaks meid kõiki mõtlema panema sellised juhtumid, kus täiskasvanu ei ole endale aru andnud, et lapsele alkoholi ostes või pakkudes võib ta noorele inimesele, kes tegu ja tagajärge nii hästi seostada ei oska, raske tervisekahjustuse põhjustada," räägib Kindlam. "Meilgi leidub lapsi, kes on alkoholimürgistusega sattunud haigla intensiivraviosakonda."

Kust lapsed alkoholi hangivad?

Palju on neid juhtumeid, kus väikesed lapsed on saanud alkoholi suurematelt lastelt. Kahjuks on üsna tavaline ka see, et laps on leidnud täiskasvanu – näiteks asotsiaalsete elukommetega inimese –, kes talle alkoholi ostab. Koos klapitakse raha ja koos juuakse.

Lahja alkohol, nagu siider, õlu ja "longer", pole noorte seas eriti hinnas. Eemärk on kiiresti joove saavutada. Seega juuakse viina ning joovad nii poisid kui ka tüdrukud. Paraku on alkoholi tarbivate noorte seas teismelisi tüdrukuid üha rohkem. Nende alaealiste hulgas, kellega Saaremaa lastekaitse tegeleb, on päris palju noori – ka tüdrukuid –, kel on juba väljakujunenud alkoholisõltuvus.

Politseile vahelejäämine tundub noortele koguni põnev asi, millega eakaaslaste ees hoobelda.

Kus alaealised napsitamas käivad?

Tavaliselt joovad noored niisugustes kohtades, kus rahvast liigub vähem. Mida aga sellisel juhul tuleb kindlasti meeles pidada: kui tullakse ja ollakse koos, siis ka lahkutakse koos. Kedagi seltskonnast ei tohi maha jätta.

Siinsamas Kuressaares oli üks juhtum, kus noored tarbisid ühes kõrvalises kohas alkoholi. Seltskonda kuulus ka 15-aastane tüdruk, kel varem, vähemalt mitte sellisel määral kui teistel, alkoholi joomisega kogemusi polnud. Ta jäi tugevasse joobesse. Kui teised minema läksid, jätsid nad purupurjus tüdruku sinnasamasse maha. Väljas oli aga viis kraadi külma ja pime. See, et üks teine noorteseltskond selle tüdruku leidis ja ta haigla intensiivraviosakonda viidi, oli suur õnn. 

Kuna politsei tavatseb läbi kammida neid kohti, kus noored on joomisega vahele jäädud, on teismelised hakanud neid paiku vältima.

Nüüd, kui meil on bussisõit tasuta, sõidavad paljud Kuressaare noored linnast välja, et koos kohalike noortega juua. Kui laps on kell kümme õhtul ilusti kodus, ei pruugi vanem arugi saada, millega ta päeval tegelenud on.

Kui tahtmist on, küllap saavad Saaremaa noored ka narkootikumide hankimisega hakkama?

Küllap saavad. Abi vajavate lastega seotud juhtumeid, kus lapsed oleks narkootikumide kasutamisega vahele jäänud, on meie lastekaitsel ette tulnud siiski vähe. Küll aga oleme täheldanud, et lapsed võtavad retseptiravimeid, mis on ette nähtud hoopis kellelegi teisele. Näiteks on neid noori, kes psühhiaatri väljakirjutatud ravimeid teistega jagavad. Sellised ravimid võivad aga nendele, kellele need mõeldud pole, mõjuda joovastavalt.

Kahjuks ei ole Saare maakonnas noortega tegelevat sõltuvusravi spetsialisti. Küll aga oleme koostööd teinud psühholoog Pirgit Põlluga, kellelt oleme palunud noortele individuaalteraapia raames sõltuvusnõustamist. Meie noori osaleb ka sotsiaalprogrammis "Puhas tulevik", mis on mõeldud neile noortele, kes on narkootikumide tarvitamisega esimest korda vahele jäänud. See programm sisaldab individuaal- ja pereteraapiat, samuti peab noor peab andma iga kuu proove, tõestamaks, et on narkootikumidest puhas.

Tänapäeva noored suitsetavat siiski vähem kui aastaid tagasi.

Nii uskumatu, kui see ka tunduda võib – suitsetamine ei ole tõepoolest enam nii popp kui veel mõni aasta tagasi. Küllap on põhjus ka selles, et alla 18-aastastel on sigarette keerulisem kätte saada. Küll aga on meie noortelt ära korjatud palju e-sigarette.

Teismelised võivad olla üsna isepäised. Mida soovitate teha vanematel, kes on mures, et laps võib halba seltskonda sattuda, suitsetama ja jooma hakata?

Lapsevanematel tasub tähele panna, kas lapse meeleolu on muutunud või muutlik. Kõige tähtsam on see, et lapse ja vanema vahel oleks usalduslik suhe. Et siis, kui lapsel tekib probleem, julgeks ta sellest vanemale rääkida. Kui ta emale või isale ei julge rääkida, on tähtis, et tal oleks peres vähemalt keegi, keda usaldada.

Mis on samuti ääretult oluline: lapsele peavad olema seatud piirid. Piiride seadmine juba maast madalast tagab lapsele turvatunde. Tõsi, mida vanemaks laps saab, seda rohkem peab need piirid temaga läbi rääkima, aga piirid peavad ikkagi jääma. Kui te lastele piire ei sea, mõjub see halvasti nende vaimsele tervisele. Nõuda näiteks, et teismeline tuleks koju hiljemalt kella kümneks õhtul ning enne väljaminemist kodused ülesanded ära teeks ja toa tolmuimejaga üle tõmbaks, ei ole sugugi liiast. Nagu ka nõudmine, et üksteisega räägitakse kodus lugupidavalt, kellelegi ei öelda halvasti.

Tahan lapsevanematele südamele panna: kui laps ütleb nädalavahetusel või koolivaheajal, et läheb kellelegi külla, sõbra juurde telkima või grillima, uurige, kuhu ja kelle juurde ta tegelikult läheb. Küsige selle sõbra ema või isa telefoninumber, helistage ja küsige järele, kas see küllatuleku jutt vastab tõele. 

Isegi kui teie laps on alati olnud tubli ja korralik, ei tea te kunagi, kes teda seal sõbra juures ees ootavad. Kes laseks südamerahus minna oma 13-aastasel tütrel sünnipäevale või grillima, teades, et osa sellest peoseltskonnast on täiskasvanud mehed?

Noorele võib see ju tunduda tema vabaduse piiramisena, kui ema ja isa tema käike niimoodi kontrollivad.

Tegelikult see ei ole tema vabaduse piiramine. On ju vanemal kohustus oma lapse eest vastutada. Vanem peaks rõhuma omavahelisele austusele ja usaldusele. Tean vanemaid, kel on oma lapsega näiteks selline kokkulepe, et ta kontrollib perioodiliselt oma lapse telefoni. See ei ole liiast. Liiast on see, kui vanem pidevalt lapse asjades tuhnib ja iga tema sammu kontrollib. Peame ju austama noore täiskasvanuks saamise protsessi ja tema privaatsust.

Oma käitumise ja tegude eest vastutama tuleb lapsi õpetada maast madalast. Meil on väga palju lapsi ja noori, kelle vastutustunne on äärmiselt nõrk või puudub sootuks. Laps peab aga teadma, et tal on vastutus käia koolis, vastutus korralikult õppida, vastutus käituda seaduskuulekalt. 

Paraku juhtub, et olukord kasvab vanematel siiski üle pea. Kui laps ei kuula kedagi, saabub sageli koju, lõhnad juures või lausa purjus – mida vanem tegema peaks?

Kui laps ei käi koolis, vaid joob ja suitsetab ning koguni lõigub ennast, tuleb jälile saada põhjustele, miks ta seda teeb. Isegi kui tundub, et neid probleeme on kogu selle puntra lahtiharutamiseks liiga palju. Osa peresid on väga toetavad ja huvitatud oma laste probleemide lahendamisest. Teevad lastekaitsega koostööd ja võtavad pakutud abi vastu. Paraku on ka peresid, kes ei soovi meiega koostööd teha. Kes ei soovi võib-olla endale isegi tunnistada, et nad meie abi vajavad.

Tagasi üles