/nginx/o/2019/11/06/12719363t1h4101.jpg)
Nagu igal sügisel, siirduvad ka tänavu lõhemammad-papad oma sünnijõgedesse kudele. Esmalt kogunevad lõhed ja meriforellid meres kudejõgede suudmete juures, ootamaks õiget temperatuuri ja veetaset.
ÜLESKUTSE - Aitame loodust: tule vabatahtlikuks kudevalvuriks!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miski kutsub sügiseti ka inimesi jõe äärde. Enamik tuleb nautima värsket õhku ja imetlema jõge, ka võimsat vaatepilti, kuidas suured kalad madalas vees kudepesal toimetavad. Kahjuks kutsub mõnd inimest jõe äärde aga ahnus, mis sunnib unustama austuse looduse vastu. Kaob loogiline mõtlemine ja tekib isekas soov röövida kalalt võimalus paljuneda.
Õnneks leidub palju tegusaid inimesi, kes soovivad ja jaksavad röövpüügile vastu astuda. Seltskond asjalikke loodusesõpru on pannud seljad kokku ja valvab juba viis aastat kudeajal mitmete Eesti parimate lõhejõgede ääres, vähendamaks ülekohut, mida röövpüüdjad kalale teevad. Need on Eesti kalastajate seltsi vabatahtlikud kudevalvurid. Ka tänavu patrullivad vabatahtlikud mitmete Eesti parimate lõhejõgede ääres, et röövpüüdjail elu keerulisemaks teha.
Et kalade plaan mõne pahasoovija tõttu katki ei jääks, ootame oma ridadesse vabatahtlikke kudevalvureid juurde. Kudevalve põhimõte on lihtne: me ei püüa röövpüüdjaid (ehkki teatame keskkonnainspektsioonile kõigest kahtlasest ja meie abiga on neist mitu ka kätte saadud), vaid võtame oma kohalolekuga röövpüüdjailt võimaluse tegutseda. Tulemused ei lase ennast kaua oodata: mullu nentisid teadlased, et lõhede taastootmine on seal vaid paari aasta jooksul märgatavalt paranenud.
Kas kudevalvurid ei karda, et sageli kriminaalse minevikuga röövpüüdjad nendega lihtsalt füüsiliselt arved õiendavad? Üks peamine reegel ütleb, et jõe äärde patrullima ei minda mitte kunagi üksi, vaid vähemalt kahekesi.
Keskkonnainspektoreid on vähe ja tööpuuduse üle nad kurta ei saa. Kui nad teavad, et peamisi kudejõgesid kaitsevad kõige "kuumemal" ajal vabatahtlikud, saavad nad suunata oma ressursi mujale. Nii muutub keskkonnakaitse koostöös vabatahtlikega veel tõhusamaks. Eesti kalastajate seltsi kalavalvurid pälvisid muide 2016. aasta Keskkonnateo auhinna.
Liitu kalastajate seltsi kudevalvuritega – leiad eest hea seltskonna ja saad anda oma reaalse panuse looduse kaitsmisse!