"Mida rohkem suudavad inimesed tervisliku eluviisi soovitusi järgida, seda enam pikeneb nende elu," kirjutab Kuressaare haigla ravijuht, hematoloog Edward Laane.
EDWARD LAANE: Kuidas elada kauem tervena? (1)
Eesti elanike elatustase on viimasel 28 aastal aina paranenud. Seda peegeldavad statistikaameti andmed, mille järgi oli mullu meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Paraku elavad mehed tervena vaid 52,8 ja naised 55,6 eluaastat.
Veel aasta tagasi prognoositi meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena. Eestis suureneb ka dementsuse sündroomiga inimeste arv, mis vähendab tervelt elatud eluaastate hulka.
Tervelt elatud eluea pikenemise saladus on tõenäoliselt lihtne – tuleb järgida tervislikku elustiili. Teaduslikud uuringud toovad välja viis peamist "sammast", mis tagavad tervisliku elustiili ja seoses sellega ka pikema eluea. Esimesena tuuakse välja tervislik toitumine, teisena kehaline aktiivsus. Nendele järgnevad tervislik kehakaal, soovitus mitte suitsetada ja alkoholi tarvitada mõõdukalt. Inimesed, kes elavad tervisliku elustiili kõike viit sammast silmas pidades ning kellele on see harjumuseks, elavad kauem – mehed 12 aastat ja naised 14 aastat.
Ennetus on parim ravim
Kui ühtegi tervisliku eluviisi soovitust ei järgita, siis surrakse varem vähktõppe või südame-veresoonkonna haigustesse.
Vaid ühe soovituse järgimine neist viiest pikendab eluiga meestel ja naistel kahe aasta võrra. Mida rohkem suudetakse tervisliku eluviisi soovitusi järgida, seda enam pikeneb elu. Kuressaare haigla on seisukohal, et ennetus on parim ravim. Seetõttu kutsusime meie kogukonnale esinema Tallinna Ülikooli tervisejuhtimise eriala lõpetanud toitumis- ja elustiili nõustajad Annely Särglepa ja Kädi-Liis Sepa. Lektorid avardasid oluliselt meie arusaamu tervisliku toitumise, liikumise ja elustiili tähtsusest.
Sagedasti seostatakse tervislike toitumisharjumusi ja piisavat liigutamist vaid tervisliku kehakaaluga, kuid nende mõju ulatub palju kaugemale, ka dementsuse väljakujunemise koha pealt.
Mõte dementsusest on paljude inimeste jaoks hirmutav. Kuigi dementsuse põhjusi on palju – Alzheimeri tõbi, kaua kestnud Parkinsoni tõbi, neeru- või maksapuudulikkus, kilpnäärme alatalitlus, depressioon, multiipelne skleroos ja erinevad traumad –, mängivad selle väljakujunemises olulist rolli ka vitamiinide B1, B9 ja B12 defitsiit ning inimese elustiil: vale toitumine, võimalik alkoholilembus, passiivne eluviis ning ka suhtlemispuudus. Just viimane puudutab tihti üksikuna elavaid vanainimesi.
Inimese aju toiduks ei ole üksnes toit ise. Sama tähtis on emotsionaalne "toit", mida inimene saab teistega suheldes.
Inimese aju toiduks ei ole üksnes toit ise. Sama tähtis on emotsionaalne “toit”, mida inimene saab teistega suheldes.” - Edward Laane
Teaduslik seisukoht kinnitab, et toitumine, hea südametervis, stressi vähendamine ja depressiooni ravi, suhtlemine ja füüsiline aktiivsus aitavad dementsuse ilmnemist pärssida.
Ülioluline roll on tervislikul toitumisel. Mitmed uuringud kinnitavad, et toitumine, mis põhineb MIND-dieedi ehk "ajudieedi" printsiibil, aeglustab vanusega seotud vaimse võimekuse langust. "Ajudieet" näeb ette roheliste lehtköögiviljade lisamist menüüsse, soovitavalt kuus korda nädalas. Kõiki teisi köögivilju soovitatakse tarbida vähemalt korra päevas, samuti süüa iga päev peotäis pähkleid ja seemneid. Kaks korda nädalas tuleks menüüsse lisada marju, üle päeva ka ube, läätsi ja herneid. Kolm korda päevas võib süüa täisteravilja ning korra nädalas kala, kaks korda nädalas aga linnuliha. Olulist osa mängib kvaliteetne oliiviõli, mida tuleks kasutada nii toidu valmistamisel kui ka salatites.
Mida aga MIND-dieet soovitab jälgida, on punase liha (veise-, sea-, lambaliha) tarbimise sagedus. Samuti soovitatakse päevas tarbida maksimaalselt lusikatäis võid/margariini ning piirata juustu, magustoitude, küpsetiste ning frititud ja kiirtoidu söömist. Nisujahutooted on soovituslik asendada täistera-nisujahust valmistatud alternatiiviga. Võib ka makarone süüa eeldusel, et tegemist on täisteramakaronidega.
Vähene liikumine toidab stressi
Vajab rõhutamist, et vähene liikumine mõjutab lisaks rasvumise soodustamisele ka südame tervist, nõrgestab immuunsust ja toidab stressi. Vähemaktiivsetel inimestel on kehvem mälu ja tähelepanu, neil võivad ilmneda rühihäired ning nõrgeneb peaaju verevarustus.
Alati ei eelda kehaline aktiivsus suunatud ja rasket füüsilist pingutust. Selleks, et pakkuda oma kehale aeroobset liikumist, piisab ka igapäevastest toimetustest – lehtede riisumisest, lumekoristamisest, akende pesemisest ning tubade koristamisest.
Muidugi on väga head mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rattasõit, kepikõnd ja – nagu mainisid ka toitumisnõustajad – kodus tantsimine.
Et need tegevused aga tervist toetaksid, peavad nad kestma järjepidevalt mõõdukas tempos vähemalt kümme minutit. Tervise tugevdamise seisukohast tuleks niimoodi liikuda vähemalt viiel päeval nädalas, korraga vähemalt pool tundi.
Seega – järgigem ülaltoodud soovitusi ja elagem tervelt!