/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/15/12743596t1h3cd0.jpg)
Mikko Undresti Sõrves läinud nädalal lastud šaakal on Saaremaal juba kolmas.
Juba kolmas: jahimees lasi Sõrves šaakali maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiskja, kelle suguselts alles viimastel aastatel end Saaremaal sisse on seadnud, jäi küti püssitoru ette 6. novembri õhtul Sääre külas Stebeli patarei juures. Undrestil on seal varitsuspukk, kus ta enamasti sigu ja hirvesid passimas käib. Kuid seekord oli ta just nimelt šaakalijahil.
"Kaamerapildid näitasid, et sealkandis on kolm šaakalit, aga sel õhtul tuli välja ainult üks," rääkis Undrest. "Me kuulsime kaugel mere ääres nende karjumist juba suvel, aga polnud sada protsenti kindlad. Aga kui pildid hakkasid tulema, siis oli asi selge," lisas ta.
Lastud šaakal peaks olema noor isane. "Hambad on igatahes päris valged ja puhtad," lausus Undrest, kes tahab lasta loomast topise teha. "Praegu on ta sügavkülmas, sest taksidermistil on käed-jalad tööd täis. Aga tema võtab ka kõik proovid, siis saab lõpliku selguse, mis isendiga tegu."
Esimese Saaremaa šaakali küttis kolm aastat tagasi soomlane Jouni Holopainen Sutu külas. Oktoobri alguses lasi Lümanda jahiseltsi liige Endrik Raun Karalas suure isase looma, kes kaalus üle 15 kilo ja kelle turja kõrgus oli 48 cm.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil ennustas kaks aastat tagasi, et Saaremaast võib tulevikus saada šaakalite üks lemmikpaiku Eestis. Ta pakkus, et šaakalite arvukus võib Saaremaal peagi teha märgatava hüppe.
Männil rääkis Saarte Häälele, et šaakalile meeldivad rannaäärsed alad, kus on roostikku, kadastikku ja kus kasvatatakse ka lambaid. Ka räägib Saaremaa kasuks siinne pehmem ja šaakalile meelepärasem kliima võrreldes Mandri-Eestiga.