Jaak Aab: 2035. aastal elavad saarlased paremini

JAAK AAB: Soovime rahalt, mis tuleb riigilt omavalitsustele igasuguste erinevate “siltidega”, need “sildid” maha võtta.

FOTO: Wikipedia

"Inimene jääb Saaremaale, kui tal on saarel korralik palk ja eluase," ütles Kadi raadio saates "Keskpäev"  riigihalduse minister Jaak Aab.

Minister Jaak Aab, kus Saaremaa ja saarlased võrreldes Eesti teiste piirkondadega oma arengus praegu on?

Kui vaatame erinevaid näitajaid, siis hõisata väga palju ei ole. Arvan, et see, et haldusterritoriaalne reform kujunes siin peaaegu maakonna suuruseks, oli üldiselt tubli tegu. Kuidas see suur vald aga toimetada suudab, on omaette küsimus. Valitsused – nii eelmine kui ka praegune – on omavalitsustele andnud järk-järgult otsustusõigust juurde ka maakonnaülestes küsimustes ja piirkonna arendamise suhtes ning ka täiendanud rahakotti, et saaks hädavajalikud investeeringud, tööd ja tegevused tehtud. See pilt üle Eesti räägib, et omavalitsused on viimastel aastatel suutnud rohkem investeerida. Ka järgmisel aastal investeerivad Eesti omavalitsused ligi 500 miljonit eurot. Eks Saaremaalgi on erinevaid objekte valminud ja valmimas.

Kas kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine võikski olla meie arengu üks võtmeküsimus tulevikus?

Soovime omavalitsustele anda järjest rohkem vabu käsi ja otsustusõigust. Soovime rahalt, mis riigilt tuleb igasuguste erinevate "siltidega", need "sildid" maha võtta. See raha läheks omavalitsuste tulubaasi ja siis on juba vaba valik lahendada kõigepealt kõige aktuaalsemad ja valusamad probleemid. Ehk – omavalitsus saab oma raha üle paremini otsustada. 

Lisaks sellele räägime läbi, milliseid ülesandeid, mida seni on täitnud riik, võiks samuti koos rahaga omavalitsustele anda. Üks minu soove on olnud aastaid see, et piirkondlikus arengus – ettevõtlusele uute tingimuste loomisel, uute töökohtade loomisel – oleks omavalitsustel suurem roll. See ülesanne koos rahaga peaks tulema lähiajal omavalitsustele. Saare maakonnas oleks see kolme omavalitsuse ühistöös.

Olete hulk aega olnud selle idee kandja ja elluviija, et järjest enam riigiasutusi võiks Tallinnast tuua ära piirkondadesse. Kui natuke fantaseerime – missuguse ministeeriumi te heameelega Saaremaale koliksite?

Kunagi, kui neid plaane hakati tegema, otsustati, et vähemalt esialgu me ministeeriumide tuumikuid kusagile üle Eesti laiali kiskuma ei hakka. Pigem puudutab see ameteid ja asutusi.  Kui tegime väikese kokkuvõtte, siis eelmise valitsuse eesmärk – üle tuhande töökoha üle Eesti laiali – sai täidetud. Kindlasti aga – mida Saaremaa ja ka Kuressaare tunnetavad – siia kahjuks nii palju ei saanud. Tuli küll üksikuid töökohti, aga peab rohkem pingutama. 

Ka praeguse valitsuse eesmärk on riigipalgalisi töökohti laiali viia – nii asutuste lõikes, aga ka üle-eestilise värbamise põhimõttel, mille me kinnitasime augustis. Mitte ainult asutused ja ametid, vaid ka riigiettevõtted, sihtasutused peavad järgima oma personalipoliitikas üle-eestilise värbamise põhimõtet. Kuidas saame seda toetada – peame ka füüsiliselt looma universaalseid töökohti. Soovime ka Saaremaale luua riigimaja, kuhu olemasolevad riigiasutused koondada ning  võib-olla tekitada ka veidi pinda universaalsetele töökohtadele, mille täitjad võiksid olla värvatud ja palgatud kohapeal. Skeem on lihtne – kui mingis asutuses-ametis Tallinnas jääb töökoht vabaks ja kui seda töökohta on vaja, siis soovime, et inimesi värvataks tööle üle Eesti, sealhulgas Saaremaal.

Kas riigimaja asukoha osas Saaremaal on praeguseks võimalik midagi selgemat öelda?

Laual on endiselt paar varianti, mida lähiajal kaaluma peame. Endine politseimaja riigimajaks, kus asuvad kontorid, funktsionaalselt kõige parem ei ole. See läheb ka kallimaks maksma kui mõni teine või lausa uue ehitamine. See hoone on ju omade muinsuskaitsenõuetega ja seal on omad teatud probleemid.

See politseimaja-variant ei ole siiski oma aktuaalsust kaotanud. Eks põhiküsimus ole siin see, et kui mõni eraettevõtetest sooviks selle politseimajaga midagi ilusat peale hakata, siis võiks ju selle hoone ka eraettevõttele maha müüa ja tekitada hoopis teise riigimaja. Esialgu aga ei ole seda tunnetust. Ei ole ka näinud, et keegi sooviks sellest politseimajast midagi arendada. 

Kui riigimaja küsimust otsustame, vaatame selle asukoha üle. Riigimaja igal juhul tuleb.

Kuna eelarves suutsin sellele programmile ka raha juurde saada, siis 2024. aastaks peaks üle Eesti kõigis maakondades riigimajad valmis olema. Enamasti rekonstrueeritakse selleks endisi maavalitsuste majasid. Saaremaal andsime selle maja üle omavalitsusele, premeerides niimoodi ka head saavutust haldusreformi osas. Nüüd tuleb küll lahendada riigimaja küsimus, aga kindlasti saab see lahendatud ka Kuressaares.

Tuleme tagasi arengukonverentsi juurde "Saare maakond 2035". Kui ajaksime teiega juttu novembris 2035, mis oleks need üks-kaks asja, mis võrreldes 2019. aastaga on Saaremaal ja Kuressaares kardinaalselt teist- ja uutmoodi?

Kindlasti on esimene inimeste heaolu. Täna erineb keskmine palk regiooniti ja maakonniti väga palju. Saaremaal võrreldes Eesti keskmisega, rääkimata Tallinnast ja Harjumaast, on see mahajäämus päris suur. Võluvitsa ei ole, aga on erinevaid meetmeid. Kindlasti tuleb nii omavalitsusel kui ka riigil soosida ettevõtluse arengut, aidata kõrgepalgalisi töökohti luua. Kui inimene saab korraliku töö ja korralikku palka, jääb ta Saaremaale.

Teine probleem – mis on ka üle Eesti üleval – on seotud eluasemega, et noored inimesed, noored pered suudaksid endale eluaseme kas üürida või osta. Meil on lähiajal kavas välja töötada selline pakett ning seaduste ja meetmetega jõuda sinnamaale, et toetada nii ettevõtlust kui ka eluaseme muretsemist.

Küsis Tõnis Kipper

Tagasi üles