Poolsajandi eest leivad ühte kappi pannud Aili ja Lembit Kurgpõld määrivad leivale juba 30 aastat ainult omavalmistatud võid.
Kingiks saadud võimasin rõõmustab sõrulasi juba 30 aastat
21. november 2019, 00:23
Aili Kurgpõld (74) räägib, et võitegu algas nõukogude aja lõpul, kui neile pisike plastmassist võimasin kingiti. Aili koos abikaasa Lembituga elas tollal veel Kuressaares ja karjatas palgatöö kõrvalt Marientalis lehmi. Nüüd peab abielupaar juba aastaid pensionipõlve Kargi külas, ent termosevälimusega plastikust võimasin püsib siiani töökorras.
Küllap on kingitud võimasinaga tehtud praeguseks oma tonn võid. Esmalt pannakse kulbiga piimalt võetud koor purkidesse hapnema ja siis läheb võitegemise järg võimasina kätte. Lembit Kurgpõld (79) teeb võid kaks korda nädalas, reeglina teleka ees istudes. Koorest saab või 1–1,5 tunniga. Selle aja jooksul vaatab Lembit ära uudised ning hoiab lihased liikumises ja südame toonuses. "Mis sa ikka niisama televiisori ees istud. Miks need käed peavad sul sedasi ripakil olema," selgitab Aili, kes võrdsustab vända ringiajamist pigem võimlemisharjutusega.
Kurgpõldude või valmib talu kahe allesjäänud lehma piimast. Mõlemad lehmad söövad rohtu mere lähedal karjamaal, kus ei kasutata väetisi ega taimemürke. Seega on Aili ja Lembitu või ökoloogiliselt absoluutselt puhas. Võile lisavad talunikud meresoola, häid mõtteid ja üleüldse kõike paremat.
Praegu piima rasvasisaldust keegi enam ei mõõda, kuid usutavasti jääb see viie protsendi lähedale. Kunagi, kui piim Sõrvest veel kombinaati läks, mõõdeti Aili ja Lembitu lehmadel vahetult enne kinnijäämist piima rasvasuseks 8–9 protsenti. See on nii uskumatult kõrge näitaja, et jõudluskontrolli labor kahtlustas eksimust. Kordusproov siiski kinnitas Kargi talunike piimatoodangu imeliselt kõrget rasvasisaldust. Tänapäeva suurfarmide jaoks, kus piimarasv jääb sageli alla nelja protsendi, paistab Kargi lehmade saavutus ulmelisena.
Korraga mahub võimasinasse kaks liitrit koort, millest Lembit teeb 400–500 grammi võid. Värske või läheb karpidega ja purkidega sügavkülma, et kodust kraami oleks leivale-saiale määrida ka siis, kui lehmad piima ei anna. Praegu on külmikus oma 20 portsjoni, mis teeb umbes 10 kilo võid.
Mis sa ikka niisama televiisori ees istud. Miks need käed peavad sul ripakil olema.” - Aili Kurgpõld
Mõnikord teeb Aili ka kohupiima, aga seda juhtub üldiselt harva, sest Lembit kohupiima ei söö. Vastumeelsus kohupiima suhtes tekkis Lembitul nooruses, siis kui ta veel oma sünnikodus Räägil elas. Kord nägi ta, kuidas Karja võitööstuse kohupiim kühvliga paberiga vooderdatud autokasti loobiti ja Leisi poodi sõidutati. Autorattad keerutasid kruusateelt tolmu üles ja üsna palju sattus seda ka lahtises autokastis veetava kohupiima sisse. Pilt oli sedavõrd ebahügieeniline, et Lembitul kadus kohupiimaisu terveks eluks.
Piimatööstus lõpetas Kargilt piima viimise 1995. aastal. Siis oli Kurgpõldude lüpsikarjas üle 20 looma. Praegu on kahele lüpsilehmale lisaks neli vasikat ja pea poolsada lammast. Erilist sissetulekut loomad perele ei too, ent Aili sõnul ei oska ta lihtsalt ilma tööta elada. "Loomapidamine on tervis, olen eluaja rasket tööd teinud ja ma ei saa muidu, kui ma pean seda tegema," räägib naine, kes ema kehva silmanägemise tõttu pidi hakkama juba 7-aastaselt hobusega kartuleid vaotama.
Sõrves elamise kõige suuremaks miinuseks loevad Kurgpõllud halba mobiililevi. Isegi telekat ei näe vahel. ETV-s ülekantud isadepäeva kontsert jäi Ailil ja Lembitul leviprobleemide tõttu nägemata. Nördinult ja kurbadena mindi küll magama, aga pahameel ei lasknud und mitte ligigi. "Vene ajal oli väike televiisor, aga pilti nägime, nüüd on suur televiisor, aga pilti ei näe – nii palju on vahet," sõnab Aili.
PRIA kontoris imestatakse, miks Aili Kurgpõld e-PRIA teenuseid ei kasuta, aga pole ju selle arvutiga teha muud kui kapi otsa seisma panna. Mobiiltelefoniga rääkimiseks ronivad Aili ja Lembit põllu peal traktori kasti, et oleks maast kõrgemal ja levile lähemal. Paljud, kes Sõrve helistavad, ei saa nendega üldse ühendust. Kõnedest ei jää mingit jälge, seega pole võimalust ka tagasi helistada. Ajab ju vihaseks, ja mis unest saab siin rääkida!