AJA LUGU: Ma võtsin viina koos Berliini POMMITAJATEGA!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
BERLIINI POMMITAMISEST osavõtnud laskurradist V. M. Krotenko 1942. a Novinki lennuväljal kaugpommitaja DB-3 taustal (paremal). Vasakul A. T. Drozdov, keskel N. D. 
Kotov.
BERLIINI POMMITAMISEST osavõtnud laskurradist V. M. Krotenko 1942. a Novinki lennuväljal kaugpommitaja DB-3 taustal (paremal). Vasakul A. T. Drozdov, keskel N. D. Kotov. Foto: Saaremaa muuseum

“Nelja-aastase poisina mäletan, kuidas 1941. aasta augustiõhtul Nõukogude pommituslennukid madalalt üle linna lendasid. “Need peavad küll kaugele minema,” ütles isa toona. Ligi kolmkümmend aastat hiljem, 1969. aasta novembris sattusin lenduritega, kes tol õhtul Saaremaalt Berliini pommitama suundusid, Kuressaare restoranis ühte lauda,” kirjutab omaaegne kaubandusjuht Valdek Kraus.

1941. aasta suvel olin uudishimuliku poisikesena hästi kursis, et kuskil käib suur sõda, kuid Kuressaares polnud päris sõjategevusest mingeid erilisi märke. Töötasime õhtuti köögiviljaaias – kes rohis, kes kastis peenraid. Nõnda ka sellel õhtupoolikul 1941. aasta augustis.

Meie maja seisis Tallinna ja Kevade tänava nurgal, praegusest Siioni kirikust diagonaalis üle risttee. Linn lõppes tollal juba Garnisoni tänava kohal. Sealt edasi kuni Sikassaareni laiusid põllud ja karjamaa. Nõnda avanes meie juurikaaiast hea vaade pea tervele linnale.

Tagasi üles