“Nelja-aastase poisina mäletan, kuidas 1941. aasta augustiõhtul Nõukogude pommituslennukid madalalt üle linna lendasid. “Need peavad küll kaugele minema,” ütles isa toona. Ligi kolmkümmend aastat hiljem, 1969. aasta novembris sattusin lenduritega, kes tol õhtul Saaremaalt Berliini pommitama suundusid, Kuressaare restoranis ühte lauda,” kirjutab omaaegne kaubandusjuht Valdek Kraus.
Tellijale
AJA LUGU: Ma võtsin viina koos Berliini POMMITAJATEGA!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1941. aasta suvel olin uudishimuliku poisikesena hästi kursis, et kuskil käib suur sõda, kuid Kuressaares polnud päris sõjategevusest mingeid erilisi märke. Töötasime õhtuti köögiviljaaias – kes rohis, kes kastis peenraid. Nõnda ka sellel õhtupoolikul 1941. aasta augustis.