Saaremaa nimekaim viljakasvataja Kaido Kirst saavutas Inglismaa viljelusvõistlusel saagipotentsiaali realiseerimise arvestuses kolmanda koha ja pälvis korraldajatelt aukirja.
Kaido Kirst saavutas Inglismaa viljelusvõistlusel kolmanda koha
23. november 2019, 00:23
Kaido Kirstu sõnul jääb ta Inglismaal saavutatud kohaga igati rahule, arvestades sealset tihedat konkurentsi. Raplamaa põllumees Urmas Uustalu jäi Inglismaal viiendaks, tartlane Aare Leidik lõpetas aga oluliselt tagapool.
Eesti põllumehed Inglismaa viljelusvõistlustele viinud Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et inglaste võistlustel võtsid mõõtu ligemale kümne Lääne-Euroopa riigi viljakasvatajad kokku umbes 300 võistluspõlluga.
Võistluspõllu saagivõimekus pannakse paika põhiliselt ilmastikuolude ja mullaviljakuse põhjal. Kaido Kirst osales võistlusel Väljakülas asuva 10,6 ha suuruse põlluga, kust inglaste hinnangul võiks maksimaalselt saada üle 11 tonni vilja. Kirst koristas põllult 9,6 tonni nisu ehk 86% võimalikust, millega saavutas kolmanda koha. "Saaremaa tingimustes on nii viletsates oludes nii kõva saak supertulemus," lausus Margus Ameerikas.
Eestis võistlustel kaheksas koht
Inglaste endi põldude saagipotentsiaal ületab 20 tonni hektari kohta, 20 tonni peale hinnati ka tartlase Aare Leidiku Luunjal asuvat põldu. Arvestades, et maailma parimate viljakasvatajate hulka kuuluvate inglaste suurimad teraviljasaagid küünivad 15–16 t/ha, siis selles kategoorias eestlased oma rekordsaakidega (12 tonni) konkurentsi ei paku. Inglismaa võistluskategooria, kus kehvades oludes põllumehed saavad mõõtu võtta superviljakate maade harijatega, sobib saarlastele vägagi.
15. korda peetud Eesti viljelusvõistlusel, kus tootmistingimuste osas eraldi arvestust ei peeta, jäi Kaido Kirst sel aastal kolme ala (saagikus, tulukus, kvaliteet) kokkuvõttes 17 osavõtja seas kaheksandaks. Kirst võistles Eestis sama põlluga, mis Inglimaalgi. Parima ehk teise koha sai saarlane sel aastal kvaliteedi arvestuses. Saagikusega (9,6 t/ha) tuli 11. koht ja tulukusega 13. koht.
Odraga võistelnud Toomas Tänav jäi kümnendaks.
Kaido Kirstu sõnul peab tulemusega rahule jääma, teha pole midagi. Ühesuguste ilmastikuolude korral saarlased mandrimeeste parematele tootmistingimustele üldiselt vastu ei saa. Näiteks põllumajandusteadlased Alar Astover ja Priit Penu leiavad, et stardist alates on viljelusvõistlus ebavõrdne, sest ühe põllumehe parim põld võib olla kesisem kui teise viletsaim põld.
Saaremaa tingimustes on nii viletsates oludes nii kõva saak supertulemus.” - Margus Ameerikas, võistluse korraldaja
Tubli seegi, et mitu heades tingimustes toimetavat põllumeest jäid Kirstust pisut tahapoole.
Viljelusvõistluste korraldajate sõnul on viljelusvõistluste mitmekordse võitja Kaido Kirstu eduloo aluseks saarlase visa töö. Tema pühendumus tõestab, et ka Saaremaal võib saada 10-tonnise (2017. a Skagen 10,0 t/ha) kvaliteetse nisusaagi. Kvaliteedi tagab paarikümneaastane Yara kompleksväetiste süsteemipärane kasutamine.
Margus Ameerikase hinnangul on Kirstu järjepidev osavõtt viljelusvõistlustest toonud kasu Saaremaa viljakasvatusele laiemalt. "Me kõik juhendame ja tahame Kaidot õpetada ning kui midagi hästi välja tuleb, julgeb ta seda järgmisel aastal juba suuremalt teha," selgitas Ameerikas, kelle sõnul liiguvad uued teadmised seejärel edasi Kaido naabrimeestest kolleegidele.
Põlde peaks jälgima 3–5 aastat
Alar Astover ja Priit Penu märkisid viljelusvõistluste ülevaates, et teadaolevalt pole keegi osalenud viljelusvõistlusel ühe ja sama põlluga mitmel aastal järjest. Palju kõnekam oleks, kui tulemusi hinnatakse mitmeaastase külvikorra keskmisena ning tootlikkuse ja kasumlikkuse kõrval hinnataks ka mõju mullale ja keskkonnale. Senisest enam võiks kasutada kaasaegseid tehnoloogiad, nagu näiteks terve põllu saagikuse asukohapõhine kaardistamine. Viljelusvõistluse andmed on suure väärtusega nii teadusele kui ka praktikale, et leida tasakaal produktiivsuse, tasuvuse ja keskkonnahoiu eesmärkide vahel.
Ka põllumajandusteadlane Peeter Viil pakkus välja, et viljelusvõistlusest saadav teave oleks oluliselt põhjalikum, kui põlde saaks jälgida veel kolm kuni viis aastat, sest paljude agrotehniliste võtete mõju ei piirdu ühe aastaga. Välja võiks selgitada ka kõige keskkonnasõbralikuma taimekasvataja. See on aja märk.
Lõppev aasta oli väga soodus rukki kasvuks. Lausa neli võistlejat ületasid 2017. aastast pärineva viljelusvõistluse saagirekordi (10,8 t/ha).