:format(webp)/nginx/o/2025/02/14/16654915t1h3d26.jpg)
Kaitseliit ei ole lihtsalt riigikaitseorganisatsioon. See on kogukond, kus inimesed eri elualadelt tulevad kokku, et panustada Eesti turvalisusse ja kestvusesse. Olgu selleks sõjaline väljaõpe või kogukonna toetus, Kaitseliit pakub mitmekülgseid võimalusi enesearenguks ja panustamiseks.
Kaitseliidu struktuur võimaldab läbi suure üksuste valiku leida igaühele koha, sõltumata vanusest või oskustest. Kaitseliidu tunnuslause “Eesti eest surmani” tähendabki seda, et organisatsioonis saab panustada lapseeast kõrge vanuseni.
Kaitseliidu Saaremaa malev pakub oma liikmetele mitmekülgseid arenguvõimalusi. Valida saab erinevate erialade vahel, mis sobivad liikmete huvide ja ambitsioonidega. Mõnikord aga soovivad uued liitujad õppida midagi oma tavatööst täiesti erinevat, et igapäevarutiinist pääseda.
• Jalaväelase karjäär: malevas saab osaleda sõduri baasväljaõppes, mis sobib nii neile, kel ajateenistus läbimata, kui ka neile, kel sellest juba aastaid möödas. Pärast baaskoolituse läbimist võib keskenduda erialale, näiteks hakata snaipriks, kuulipilduriks või pioneeriks. Kes soovivad aga karjääriredelil tõusta, saavad minna edasi õppima jaoülemaks ning hiljem juba ohvitseriks.
• Droonindus: Ukraina sõja õppetunnid on toonud ka meie malevasse mehitamata õhusõidukite valdkonna arengud. Droonide kasutus militaarvaldkonnas on lai, lisaks toetavad seirajad vajadusel ka kogukondasid, olles abiks otsingutel.
• Side: head sidemehed tagavad lahingutes edu. Sidevaldkond tegeleb raadiomastide ja kaablite, aga ka IT-lahenduste ülesehitamise ja arendusega. Ühekorraga on kasutusel nii tänapäevased kui ka vanamoodsad lahendused.
• Meditsiin: elupäästmisoskused on olulised lahingus ja tavaelus. Harvad ei ole juhused, kus meditsiinivaldkonnaga Kaitseliidus esmatutvust teinud võitleja leiab pärast kursusi, et soovibki asuda tööle kiirabi parameedikuna.
• Lahinguteenindus: lahinguteenindus, logistika, tagala. Hea laps, mitu nime. See valdkond pakub väljakutseid peamiselt neile, kellele meeldib suurte autode rooli keerata.
• CIMIC (tsiviil-militaarkoostöö): CIMIC on ühenduslüli ja tõlk tsiviilmaailma ning sõjaliste üksuste vahel. CIMIC-ud toimetavad kohalike ametiasutuste ja kogukondade juures, et aidata jagada vajalikku infot ning tagada elanike ohutus.
Kui räägitakse laiapindsest riigikaitsest, siis mõeldakse selle all seda, et riigikaitse ei tähenda ainult sõjalisi operatsioone. Sihtüksused aitavad kogukondades turvalisust luua. Need üksused on spetsialiseerunud kindlatele ülesannetele, tagades kaitse. Sihtüksustesse võivad kuuluda ka need, kes tunnevad, et nad ühe sammuga üle kraavi ei hüppa, kuid aidata siiski sooviks.
1. Vaatlusvõrgustik: vaatlusvõrgustiku liikmed ei ole luurajad, kuid nad märkavad, kui kodukohas midagi kahtlast toimub. Nad aitavad hoida olukorrateadlikkust.
2. Logistikavõrgustik: logistikavõrgustik aitab kogukonnas leida ja kasutada kohalikke ressursse, mida saab kasutada kriisi kiireks lahendamiseks.
3. Info- ja kogukonnavõrgustik: info- ja kogukonnavõrgustik aitab vahendada kohalikele elanikele tõest teavet ning tuvastab vastase mõjutustegevusi kohalikus infokeskkonnas.
4. Juhtimistoe sihtüksus: juhtimistoe sihtüksuse liikmed on staabiassistendid, kes aitavad sidet pidada ja infot korrastada.
5. Formeerimistoe sihtüksused: formeerijad asuvad tööle enne teisi, sest nende ülesanne on anda kutse saanud lahinguüksuste võitlejatele kätte õige varustus.
Kui tahad muuta turvalisemaks oma kodutänavat, oma küla, oma linna, oma Eestit – siis on Kaitseliit sinu jaoks õige koht.
Kuuludes Kaitseliitu, saad võimaluse lahendada reaalseid kriise ja aidata kaasa heidutusele. Tugevat vastast ei julge vaenlane rünnata!
Kui tunned, et eelnev sind kõnetab, oled oodatud lahtiste uste päevale Kaitseliiduga lähemalt tutvuma. Koguneme 20. veebruaril kell 17–17.30 Kuressaares Kalevi põik 5 – räägime lähemalt võimalustest Kaitseliidus, tutvustame relvi ja varustust. 22. veebruaril kell 9 on soovijatel võimalus osaleda Karujärvel demolaskmisel.
Kasutame käsitulirelvi ja igal huvilisel on võimalik ise proovida. Laskmisele saab registreerida 20. veebruari õhtuni aadressil sten.auvaart@kaitseliit.ee.
Lõppkokkuvõttes on igal inimesel Kaitseliiduga liitumiseks oma põhjus, kuid üks põhjus on kõigil ühine – see on vormi varrukale õmmeldud sinimustvalge.
/nginx/o/2025/02/14/16654899t1hea2c.jpg)
Sander liitus Kaitseliiduga 2005. aastal, pärast Kuressaare ametikooli lõpetamist. Huvi Kaitseliidu vastu tekkis tal tänu riigikaitseõpetuse tunnile.
Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle tislerina ja sai samal ajal ka kutse Kaitseliiduga liitumiseks.
Alguses oli Sander malevlane. Ajateenistuses sai temast kapral. Seejärel määrati ta jaoülema abiks. Sander läbis Kaitseliidu koolis erinevaid koolitusi, nagu näiteks relvainstruktori ja juhtimiskoolitus. Pärast 2020. aastal läbitud nooremallohvitseride kursust sai Sander nooremseersandi auastme. Sama aasta detsembris algas pool aastat kestnud missiooniväljaõpe, 2021. aasta maist novembrini teenis ta missioonil Iraagis. Missioonilt naastes sai temast lahingkompanii jaoülem.
Sander leiab, et Kaitseliidus läbitud kursused tulevad kasuks ka tsiviilelus.
Karmen liitus Kaitseliiduga 2014. aasta kevadel ning soovis panustada naiskodukaitses staabiassistendina. Juba sama aasta hilissügisel osales ta esimest korda Saaremaal Kaitseliidu suurõppusel Orkaan. Toona oli tema põhitöökoht eraettevõtluses, kuid võimalus teha Kaitseliidu vabatahtlikuna ennetusalast koostööd omavalitsuste ja jõustruktuuridega hakkas avama uusi uksi. Vahetult Covidi-kriisi eel asus Karmen tööle Pärnumaa omavalitsuste liitu turvalisuse spetsialistina. Samal ajal jätkas ta ka vabatahtlikku tööd CIMIC-una.
Reservväelasena osales ta sõduriväljaõppes ja läbis mitmeid erialakursusi ning 2022. aasta sügisel asus ta kaprali auastmes tööle Kaitseliitu. Tänaseks on Karmen läbinud staabiohvitseri kursuse ja töötab reservnooremleitnandina Lääne maakaitseringkonna staabis.
/nginx/o/2025/02/14/16654914t1hf27e.jpg)
Taavi alustas väljaõpetel käimist juba ülikooli ajal. Pärast reservohvitseride kursuse läbimist sai temast lipnik, järgnes tegevteenistus kaitseväes. Alguses õpetas Taavi ajateenijaid, hiljem tegeles peastaabis teavitustööga. 2006. aastal käis ta kaitseväelasena Afganistanis missioonil.
Taavi liitus Kaitseliiduga 2000. aastal. Algul Tartu malevaga, kuid tuli pärast abiellumist üle Saaremaa malevasse. Siin on ta teinud peamiselt vabatahtlikku teavitustööd, mis ühildub kenasti tema põhitööga tsiviilelus Kuressaare ametikooli teabejuhi ja õpetajana.
Lisaks sellele on Taavi andnud suure panuse ka noorte juhendamisel. Ta viib läbi ametikooli õpilaste ning noorkotkaste ja kodutütarde koolitusi, kuidas rasketes tingimustes toime tulla.