Visit Saaremaa arendusjuht: kilekotivaba Saaremaa ehk Muutus algab meist enestest

Kilekott. DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

"Kilekott esindab kõike, mida tarbime ühekordselt ja lühiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid mõned minutid," kirjutab Visit Saaremaa arendusjuht Eveli Jürisson. "Vaid tarbijate võimuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte."

Visit Saaremaa arendusjuht Eveli Jürisson

FOTO: Erakogu

Saarerahvas on oma eluviisidelt keskkonnasäästlik, merega ümbritsetud ja harjunud arvestama kohapealsete loodusressurssidega.

Juba 1990. aastast kuulub Saaremaa koos ümbritsevate saartega UNESCO võrgustikku "Inimene ja biosfäär". Tegemist on jätkusuutliku elu pilootalaga.

Me elame oma saartel, kus on teine tempo ja teistsugused tarbimisharjumused. Saaremaal puhkab aeg, siin on puhas ja roheline, kuid me ei ole ka suletud süsteem ega ela isolatsioonis. Vaevalt on olemas saarlast, kes pole midagi kuulnud maailma räsivatest keskkonnaprobleemidest. 

Merega ümbritsetuna saame nendest osa meiegi. Kliimamuutused, liigirikkuse vähenemine, mikroplastik meie elukeskkonnas – need probleemid on kõik omavahel kompleksselt seotud ja paljus ka tavainimese jaoks hoomamatult.

Väga lihtne ja lausa inimlik on proovida seda ärevust vaigistada ning unustada oma vastutus.

Lihtne esimene samm

"Kilekotivaba Saaremaa" on loosung, millega kaasa haarata nii saarerahvas kui ka meid külastavad turistid. Mõte ja teadmine, et muutus algab sinust enesest ning see esimene samm on tegelikult lihtne ja teostatav. 

Kujundada ühiselt mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutust, arusaama, et kilekott ei ole mugav lahendus, vaid tekitab pigem suurt ebamugavust ja tuleks asendada korduvkasutatavate alternatiividega. 

Laiemalt vaadates esindab kilekott kõike, mida tarbime ühekordselt ja lühiajaliselt, mille tootmiseks kasutatakse energiat ja ressursse, kuid mille kasutusaeg on vaid mõned minutid.

Üheksa lihtsat nippi

Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti, neist taaskasutusse jõuab vaid üks protsent. Kilekottide taaskasutamine ja ümbertöötlemine on keeruline ja kulukas protsess, olles uue kilekoti tootmisest kulukamgi. Vaid tarbijate võimuses on anda signaal, et me ei taha enam kilekotte. 

Tänaseks elab üle 25% planeedi elanikest piirkondades, kus kilekotid on keelustatud või on oluliselt piiratud nende tarbimist.

Tahame olla kestliku turismi sihtkoht ja ootame endale külla eelkõige inimesi, kes järgivad samu väärtushinnanguid. Seetõttu toimub paralleelselt kohapealse teavitustööga ka liikumine "Rohelise sihtkoha" sertifikaadi poole.

Mitmed Saaremaa ettevõtjad liiguvad samm-sammult keskkonnasõbralikuma lahenduse suunas. Saaremaalt on pärit plastikkõrsi asendavad pilliroost kõrred, TS Laevad on ehitamas oma parvlaevasid ümber keskkonnasõbralikemaks hübriidlaevadeks, kohalikud ettevõtjad otsivad ja arendavad võimalusi ringmajanduse mudeli rakendamiseks. 

Väga hea näide ja eeskuju festivalide ja suursündmuste keskkonnasõbralikumaks muutmisel on festival I Land Sound, festivalil ei kasutata ühekordseid plastiknõusid ega joogikõrsi, toidu valmistamisel tarvitatakse kohalikku toorainet,  festivali toimumise ajal ei müüdud kohalikes Coopi kauplustes kilekotte. Need on vaid väikesed näited festivali korraldajate väljatöötatud I Land Green´i kontseptsioonist.

Kuidas vähendada plastiku kasutamist oma igapäevaelus. Siin on üheksa lihtsat nippi:

1. Eelista korduvkasutatavaid poekotte.

2. Kanna kaasas isiklikku ja vastupidavat veepudelit.

3. Kohvitopside asemele hangi termostass.

4. Lõunasöök pakenda korduvkasutatavasse toidukarpi.

5. Palu poes kaaluda kaup enda kaasavõetud karpi või kotti.

6. Loobu joogikõrtest ja plastikust söögiriistadest.

7. Eelista kaasaostmise asemel süüa kohapeal.

8. Hoiusta toiduaineid klaas- või plekkanumates.

9. Hari ka oma sõpru ja tuttavaid!

Tagasi üles