Saada vihje

JUHTKIRI Kui telefon heliseb

Kui varem pidid libekeelsed kelmid nägema vaeva helistamise ja mesijutu ajamisega, siis nüüd saab oma rahast ilma jääda ka ettevaatamatu telefoniekraanile vajutamisega.
Kui varem pidid libekeelsed kelmid nägema vaeva helistamise ja mesijutu ajamisega, siis nüüd saab oma rahast ilma jääda ka ettevaatamatu telefoniekraanile vajutamisega. Foto: Saarte Hääl

Nutitelefonide areng on kaasa toonud uue pettuseliigi, millega kurikaelad saavad inimestelt nende säästud ära võtta. Kui varem pidid libekeelsed kelmid nägema vaeva helistamise ja mesijutu ajamisega, siis nüüd saab oma rahast ilma jääda ettevaatamatu telefoniekraanile vajutamisega.

Võib juhtuda ka nii, et inimene ise raha ülekandmise protsessis üldse ei osale. Piisab sellest, kui sinu andmed lekivad internetis osteldes. Äkitselt märkad, et sinu kontolt on paari-kolme euro kaupa kadunud märkimisväärne rahasumma.

Elektrooniliste pettuste kõrval ei ole kusagile kadunud ka need lood, kui inimene annab ise kelmile sularaha. Mõnikord tullakse rahale või pangakaardile lausa koju järele. Teinekord peab petetav ise pingutama ja sularaha kindlaksmääratud kohta jätma või lausa pakiautomaadiga saatma, millega lisandub veel saatekulu.

Äraantud raha tagasi saada on pea võimatu. See kanditakse krüptorahaks või võetakse kiiresti mõnes teises riigis sularahana välja. Ja püüa siis tuult väljal...

Seega üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ehk enne tehingu tegemist veendu, et tegu on ikka õige asjaga. Ja sularaha laiali jagades eelista annetada see kas noortespordi või kassivarjupaiga toetuseks. Sulid ja kelmid mingu aga tootvale tööle.

Kommentaarid
Tagasi üles