Insuldikahtluse korral ära abikutsumisega viivita

Saarte Hääl
Copy
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: freepik.com

Kui inimest tabab insult, on aeg kriitilise tähtsusega, tõdesid eilses Kadi raadio saates "Keskpäev" Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo ja Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.

Saatejuht Tõnis Kipper: Kuidas tavainimesele selgeks teha, mis on infarkti ja insuldi vahe?

Toomas Toomsoo, Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja
Toomas Toomsoo, Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Foto: Erakogu

Toomas Toomsoo: Insult on suur mõiste, mis tähendab aju katastroofi. See võib olla ajuinfarkt, mille põhjustab tromb suures ajuveresoones, või ajuhemorraagia ehk ajuverevalandus, kus veresoon läheb peas katki ja veri on ajus laiali. Ajuinfarkt on lihtsalt üks insuldi alavorm.

Arstid kasutavad teinekord ka terminit isheemiline insult. See teeb asja veel segasemaks. Isheemia tähendab alati väheveresust. Selle põhjustajaks, et ajukude ei saa verd, on tromb. Isheemiline insult on sama, mis ajuinfarkt. Insult võib seega olla nii ajuinfarkt kui ka ajuhemorraagia ehk verevalandus.

Insult on niisugune haigus, mis tabab inimesi alati äkitsi, ootamatult. On olemas terve rida riskifaktoreid nagu kõrgvererõhuhaigus, südame rütmihäired jne, aga kunagi ei tea ette, millal see tuleb.

Kui palju on Kuressaare haiglal igapäevaselt tegemist inimestega, keda see väga suur ja tõsine probleem vahetult on puudutanud?

Edward Laane
Edward Laane Foto: Erakogu

Edward Laane: Insuldijuhtusid on Kuressaare haiglas igal aastal paarkümmend. Peamine küsimus on, mis siis saab, kui insult või ajuinfarkt tekib. Ja kas inimesel tekib mingi defitsiit ehk ärajäämanäht või saab ta normaalse tervise tagasi. Ta võib saada normaalse tervise tagasi, aga tal võib minna ka halvasti – ta ei saa normaalset tervist tagasi või koguni sureb.

Kas ka insuldiga on nii, et see aina nooreneb – see ei ole ainult pensionäride haigus?

T. T.: Ülekaalukalt on see siiski vanemate inimeste haigus, samas võib insuldi saada igas vanuses inimene. Miks insulti nii palju on? Inimesed elavad vanemaks.

Insuldi ravi on neuroloogia erialal teinud ühe kõige suurema hüppe. Palju aastaid insuldile ravi ju ei olnud. Minu residentuuris õppimise ajal, mis lõppes 2001. aastal, ei olnud selliseid ravivõimalusi, nagu on täna. Tänapäeval on sel haigusel aga olemas ravi – trombolüüs. Ravim süstitakse veeni ja sellega tromb lõhustatakse.

Suurtes keskustes Tallinnas ja Tartus on inimesed ja kiirabi täna juba nii hästi informeeritud, et nad toovadki insuldikahtlased patsiendid kiiresti haiglasse. Viivitatud minutid, tunnid on ajule katastroof.

Kui inimene saab ärkvel olles insuldi, kutsub kiirabi ja saabki ravi. Samas on terve rida olukordi, kus inimene ärkab hommikul, on öösel saanud insuldi ja me ei tea, millal ta selle insuldi sai. Insuldi alguseks loetakse ju hetke, kui ta läks tervena magama. Läks õhtul kell 10 magama, aga hommikul kell 6 ärkab. 4,5 tundi (see on aeg esimeste sümptomite tekkest, mille jooksul trombolüüsi teha saab – toim) on läinud. Täna on suurtes haiglates siiski olemas programmid, mille alusel saame hinnata, missugune on ajukahjustuse ulatus.

Minu tõekspidamine on alati olnud see: ükskõik, kus sa Eestis oled, pead sa saama samasugust abi kui kohas, kus on suur keskus.

Mandril on septembrist süsteem, et maakondadest tuuakse kõik insuldihaiged keskustesse, et insuldiravi kvaliteet paraneks. Neurokirurgide seltsi juhatus on võtnud vastu otsuse, et Saaremaalt ja Hiiumaalt patsiente ei transpordita, vaid aidatakse neid läbi telemeditsiini. Eesmärk on see, et haige saaks kiiresti ravi. Transport võtab ju päris palju aega.

Haiglal peab olema valmidus, et kui insuldihaige saabub, peab kõik toimima kui kellavärk. Selleks pakubki suurhaigla tuge telemeditsiini näol. Tähtis on, et Saare maakonna inimesed teaksid: insuldikahtluse ja insuldisümptomite korral tuleb kohe kutsuda kiirabi ja lasta end tuua Kuressaare haiglasse. Siin on väga tublid arstid ja suurhaigla pakub tuge.

Kui vaatan näiteks õhtul telekat ja mul hakkab paha või kui hommikul ärkan ja end halvasti tunnen, ei tule ma selle pealegi, et olen saanud insuldi.

See, kui tunned end halvasti, ei olegi insult. Insult on see, kui ei saa liigutada oma kätt või jalga, ei saa toolilt püsti või hullemal juhul kukud pikali, ei saa ootamatult enam rääkida. Inimesed tajuvad insuldi hetkel väga hästi, et midagi nende peas toimub. Probleem võib olla siis, kui elad üksi – kui sul pole kellegagi rääkida, siis sa ei saagi aru, et sul on kõnehäire. Samas juhtub väga harva, et on üksnes kõnehäire. Tavaliselt on see koos halvatusega – reeglina on see halvatus ühes kehapooles. Kui inimesel tekib insult ja sellega seoses on tal kõnehäire, üks näopool on viltu, käsi või jalg halvatud, tuleb kutsuda kiirabi.

Esimene asi on siis helistada kiirabisse?

T. T.: Jah. Otsekohe. Meil on ütlus: aeg on aju. Ei tohi viivitada, tuleb tegutseda kiiresti. Ja sellest hetkest, kui inimene haiglasse jõuab, peab ravi algama vähemalt tunni aja jooksul.

Insult võib ju korduda.

T. T: Paraku küll. Kui inimesel on korra insult olnud, on oht selle kordumiseks suurem. Ka kerge insult võib korduda ja kõige suurem kordumise risk on seitsme päeva jooksul.

Kuidas praegu see seis on – kui palju inimesi suudab enam-vähem õigeaegse abi korral insuldist välja tulla, terveneb?

E. L.: Kui abi on olnud enam-vähem õigeaegne ja kahjustus pole väga suur, siis kindlasti üle poole neist saab rahuldava elukvaliteedi tagasi. Aeg on kriitilise tähtsusega, arvesse tuleb ka see, kas on kaasuvaid haigusi, eelkõige südamehaigusi; kas inimene võtab ravimeid. Tänapäeval võtavad päris paljud inimesed tablette, mis muudavad vere vedelamaks. Kui verevedeldajat võtval inimesel on ajuinfarkt, teeb see olukorra raskemaks – on oht, et võib tekkida verejooks. Informatsioon inimese võetavate ravimite kohta on kiirabile väga oluline teave.

T. T.: 90 päeva pärast on kõigil trombolüüsi saanud haigetel parem, võrreldes nendega, kes trombolüüsi saanud ei ole.

On raskeid olukordi, kus vaatamata ravimi kasutamisele tromb üht ajupoolkera varustavas ajuarteris ei lõhustu. Sel juhul on võimalus see tromb välja tõmmata. Seda aga Kuressaare haiglas teha ei saa. Selleks on vaja suurelt haiglalt abi paluda.

E. L.: Seda tuleb ette siiski harva – paar juhtu aastas. Teisalt on need võimalused meil olemas – kui on vaja kiirelt tegutseda, kasutame lennutransporti ja haige viiakse Tallinna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles