Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/12/30/12841747t1h1fdc.jpg)
- SOTSIAAL: Kuressaare haigla ühines digiregistratuuriga
- MAJANDUS: Prii sõit tõi juurde 100 000 reisijat
- SPORT: Ken Torn ja Kauri Pannas Euroopa hõbedad
- HARIDUS: Kalmer Poopuu Salme kooli direktoriks
Südasuviste vihmavalingutega paljastus praak Kuressaare kesklinna sajandi ehitusel, millele lahenduse leidmine kujuneb Saaremaa vallavalitsusele aastaid kestvaks peavaluallikaks.
Kesklinna remondi lõppemine pidi olema Saaremaa vallavalitsusele hetk, mil võinuks pärast poolteist aastat kestnud jamades suplemist korraks hinge tõmmata. Paraku pärast kauni graniitsillutise viimaste tükkide paikaladumist mured alles algasid. Kui seni pidid vallajuhid kuulma pea ülepäeviti kriitikat sajandi ehituse venimise eest, siis 22. juuli õhtupoolikul voolas väljakutäis vihmavett 1663. aastal ehitatud vaekojahoonesse, muutes seal asuva pubi rentsliks.
Kuri oli karjas, kuid ametnikud ja spetsialistid ruttasid kinnitama – vääramatu jõud ja ekstreemsed olud. Olukorra parandamiseks on kiired lahendused!
Asi on naljast kaugel
7. ja 8. augustil uputused kordusid ja irvhambad ristisid Kuressaare supluspealinnaks, kus võimalik otse tänaval veemõnusid nautida. Vaekoda nimetati rahvasuus Veneetsia pubiks, kuid asi oli naljast kaugel. Tekkisid reaalsed rahalised kahjud, mis ulatusid kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Vallavõim tunnistas, et "olukord on mitteaktsepteeritav".
9. augusti hommikul kirjutas valla ehitus- ja planeeringuosakonna boss Rein Kallas keskväljaku projekteerinud ettevõtte tegevjuhile Merylin Rüütlile, et kui seni olid vihmavalingute ajal uputatud ka sademevee süsteemi eelvoolu liitumiskaevud, siis viimase sajuga eelvoolud töötasid, aga süsteem ei suutnud ikka vett ära juhtida.
Projekt Kuubis juht lubas teha kontrollarvutused ja teataski nädal hiljem, et nende projekti järgi maa alla pandud torustikud ei ole aladimensioneeritud. Veel nädal hiljem pakkus Rüütli, et äravoolu võib takistada ummistus torustikus.
Kuid 26. augustil oli selgus käes – Kuressaare ettevõtte Klotoid veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialist Ivo Väli andis vallavalitsusele teada, et Projekt Kuubis projekteerijad arvestasid torustiku läbimõõtusid rehkendades ainult turuplatsilt ja ümbritsevatelt katustelt tuleva veekogusega, kuid vett voolab ka ümbritsevatelt tänavatelt. Mahtudega pandi mööda mitu korda.
Esimese lahendusena paigaldasid vallavalitsuse tellitud töömehed 8. augustil vaekoja ümber liivakottidest barjääri ja vallavalitsus lubas tellida keskväljaku ehitusprojekti täiendava analüüsi. Saarte Hääl teadis juba siis tõsisest projekteerimisvea kahtlusest, samas Projekt Kuubis eitas igasugust seost uputustega.
Ja põhjusi ja süüdlast otsisid suvest saadik samaaegselt vallavõimud, linnaelanikud, kesklinna ettevõtjad, ajakirjandus ja kindlustusfirmad. 8. oktoobril avalikustasime hoolimata vallavalitsuse vastutöötamisest Tallinna firmas K-Projekt valminud analüüsi järeldused, mis üheselt suunasid süü projekteerijale.
Kes on ikkagi süüdi?
Juba 29. juulil pöördus vallavalitsusse kirjaga Vaekoja kindlustusfirma BTA kahjukäsitleja Anastassia Trufanova. Mis on uputuste põhjus? küsis ta. Kindlustuse jaoks on oluline, et pärast hüvitise väljamaksmist oleks võimalik raha süüdlaselt sisse nõuda.
Kõige lihtsam on esitada nõue vallavalitsuse kui kesklinna ehituse tellija vastu. Vaekoja jurist Jüri Reede tõmbaski 15. oktoobri Saarte Hääles reljeefse paralleeli palgamõrva tellimisega. "Palgamõrvar on lihtsalt tööriist. Analoogselt on ehitaja ja projekteerija tööriist vallavalitsuse käes," kõmmutas Reede.
"On kohatu, et endine riigiprokurör tõmbab taolisi paralleele palgamõrva tellimisega. Valla ei algne ega ka praegune eesmärk ei ole kellelegi liiga teha – ei projekteerijale, ehitajale ega ka kesklinna kinnistute omanikele," pareerib abivallavanem Jaan Leivategija.
BTA kindlustuse südasuvel saadetud kirjale saatis vallavalitsus vastuse alles 18. novembril. Jaan Leivategija kirjutas, et põhjalik lahenduste otsimine alles käib, esialgu pidid aitama liivakotid ja heitveepump Vaekoja taga.
Juba 15. novembriks pidid oma ettepanekud olukorra lahendamiseks esitama ehitusfirma Merko esindajad, kuid neid pole siiani. Häid suhteid enam ei ole, vaidlus käib advokaatide tasandil.
Jaan Leivategija räägib aasta lõpul Saarte Häälele, et vallavalitsuse eesmärk on kiiresti leida toimivat ja püsivat lahendust uputuse lahendamiseks. "Projekteerija enda tegevuses vigu ei näe, mistõttu tuleb tõdeda, et suhtlus nendega ei ole olnud edasiviiv. Samuti aga oleme olnud jätkuvalt ühenduses ehitajaga, leidmaks lahendust,” sõnas abivallavanem.
Ehitusfirma huvi on kahtlemata teha töid võimalikult väikeses mahus, vallavalitsus sellega aga ei lepi.
Merylin Rüütli ütleb Saarte Häälele, et on kõigile valla kirjadele vastanud, teinud ühise koosoleku ja andnud hinnangu, kust tuleks probleemile lahenduse otsimist alustada.
Jaan Leivategija sõnul on vallavalitsuse eesmärk leida probleemile võimalikult kiire lahendus. Küll aga võivad kauem kesta hilisemad vaidlused rahalise vastutuse osas. Kohtupraktika järgi lasub vastutus solidaarselt projekti autoril ja ehitajal. Seega võib juhtuda nii, et ehitaja teeb vajalikud parandustööd ära ja osa tööde maksumusest lastakse kinni maksta projekteerija vastutuskindlustusest.
"Vallavalitsus ei leia, et me oleksime süüdi lõpptulemuse puudulikus toimimises. Me ei ole andnud ei puudulikke ega valesid andmeid," lisab abivallavanem.
Vastust pealkirjas esitatud küsimusele tuleb oodata ilmselt kaua.
Andres Sepp
SOTSIAAL
Kuressaare haigla ühines digiregistratuuriga
Augustist saab end üleriigilises digiregistratuuris kirja panna ka Kuressaare haigla eriarstide vastuvõttudele.
Kuressaare haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku vastutav õde Imbi Jäe ütles augustis Saarte Häälele, et digiregistratuur on küll alles katsetamisjärgus, ent kohe peaks selle päris toimima saama. Jäe sõnul avaldatakse haigla oma arstide graafik pikaajalisemalt, ent külalisarstide vastuvõttude graafik on avatud kuu aega ette. Jäe tõdes, et kõigi arstide juurde siiski digiregistratuuris vastuvõtuaega kinni panna ei saa.
"Segadused võivad tekkida aegadega, kuna protseduuri- ja vastuvõtuajad on erinevad," selgitas Jäe.
Juba augustis ütles Jäe, et digiregistratuuri on palju uuritud, otsitud ja vaadatud.
Üleriigiline digiregistratuur on veebirakendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus inimene saab ühes vaates broneerida, muuta ja tühistada eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides lahendusega liidetud raviasutustes. Samas saab endiselt broneerida vastuvõtuaegu ka telefoni teel või haigla registratuuris kohapeal.
MAJANDUS
Prii sõit tõi juurde 100 000 reisijat
Aasta tagasi käivitunud kogu Saare maakonda hõlmav tasuta ühistransport on suurendanud reisijate arvu ligemale kolmandiku võrra.
Tänavu esimesel poolaastal on maakonna- ja linnaliinidel reisijaid olnud 344 583, mis on mullu sama ajaga võrreldes 103 688 inimese võrra ehk 30% rohkem. Läbitud liinikilomeetrite hulk on samas kasvanud 10 protsenti.
Saaremaa vallavalitsuse transpordinõunik Karl Tiitson märkis, et ühistransport peab muutuma paindlikumaks ja nutikamaks ehk tehnoloogiapõhisemaks. Kindlal marsruudil kindlal ajal liikuvad bussid on ajale jalgu jäämas, sest inimeste liikumisharjumused ja -vajadused on muutunud. “Et kasutajate arv kasvaks, peaks ühistransport muutuma selliseks, mis arvestab inimese vajadusega, mitte inimene ei säti oma plaane ühistranspordi järgi,” ütles Tiitson.
Kevadel maakonna järgmise kümne aasta avaliku bussiliiniveo hanke võitnud GoBus toob tuleval aastal peagi bussireisijate rõõmuks liinidele ka tuliuued Iveco, Scania, Izuzu ja SOR-bussid, millest seitse on diiselmootoriga ja 23 töötab CNG-gaasil.
SPORT
Ken Torn ja Kauri Pannas Euroopa hõbedad
Algselt Tšehhis toimunud autoralli EM-etapi järel ERC3 Junior-klassi Euroopa meistriks kroonitud Ken Torn ja Kauri Pannas jäid tiitlist siiski ilma, kuna kohandatud aegade järel võitis Barumi ralli hispaanlane Efren Llarena, kes tagas endale sellega ka EM-tiitli.
"Sellegipoolest oleme siiralt tänulikud kõikidele oma sponsoritele ja toetajatele, et saime osa sellest suurepärasest võimalusest sõita ERC-sarja koos parima tiimiga. Oli palju uusi väljakutseid ja eneseületust. Tohutul hulgal uusi kogemusi ning õppetunde, mida saame kaasa võtta tulevastele rallidele," lausus Torn.
HARIDUS
Kalmer Poopuu Salme kooli direktoriks
Salme põhikooli pikalt väldanud direktorikonkurss päädis sellega, et koolijuhiks kinnitati sihtotsingu tulemusena senine sealse teenuskeskuse juhataja ja varasem kauaaegne vallavanem Kalmer Poopuu. Poopuu on mõne aasta jooksul juba kolmas direktor, kes kooli juhtima asus.
Kooli on räsinud ka mitmed sisetülid. Uus koolijuht ütles, et kohalikuna on tal uues ametis ilmselt lihtsam, kui oleks mõnel kaugemalt tulijal. "Olen vallavanemana kooliga koostööd teinud, seega tean natuke seda maja ja inimesi, majanduspool on ka teada. Lisaks olen kogukonna liige," tähendas Poopuu. Koolisisesed probleemid olevat tema sõnul lahenenud.
PÕLLUMAJANDUS
Madis Tiik laiendab tegevust
Avalikkusele pigem perearstina tuntud Madis Tiigi juhitud Andruse mahe- ja turismitalutalu laieneb samm-sammult juba mitmendat aastat. Kui paar aastat tagasi osteti tegutsemise lõpetanud Roosi talust Gotlandi tõugu lambaid, siis nüüd osteti Saaremaa Ökoküla omanikult Hando Sutterilt ära MTÜ Ökoabi järelejäänud varandus – lepingud 120 ha pärandkoosluste hooldamiseks Kuusnõmmel ja 250 lammast.
Tiik kaalus Sutterilt ka Saaremaa Ökoküla ostmist, kuid ettevõte oma laudakompleksi, üle 700 ha maa ja muu tegevusega tundus küllaltki hoomamatu ning kaup jäi katki. "Ühel momendil vaatasin, et jõud ei käi üle, ja loobusin," tunnistas Madis Tiik, kelle hinnangul olnuks Ökoküla ostmine seni tasapisi kasvanud ettevõttele liiga suur hüpe.
Pealegi jääb taoliste ostude juures alati mingi osa kaubast põrsaks kotis. Olgu või tehnika ja rajatiste seisukord, mis esmapilgul võivad paista korralikud.