Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/12/30/12841760t1h7f16.jpg)
"Nüüd ma mõistan, mida tundis Guglunk*," vastab arheoloog Marika Mägi küsimusele, kas haruldane kullaleid talle ka mingi teadusvälise kogemuse andis. Kui septembris Kesk-Saaremaalt avastatud muistse ohverduspaiga leidude hulgas poleks olnud haruldast kuldvõru, ei oleks avastus pooltki nii suurt ažiotaaži tekitanud.
Värske arheoloogia aastakiri Tutulus nendib, et Eesti arheoloogias oli tänavu kolm tähtsündmust: uus muinsuskaitseseadus, läbi aegade suurim kullaleid ja tõsiasi, et esmakordselt ajaloos jäid kõik arheoloogia uued rühmagranditaotlused vanade lõppemisel rahastuseta. Kullaleid põimib kõik kolm sündmust omal moel kokku.