RAUL VINNI: Kooli nimi ei tohi jääda häirima

SÜG, siis küll juba uue nimega, aastal 2022.

FOTO: Saaremaa vallavalitsus

"Pole vaja panna koolile nime, mille tähendus võib tekitada kahtlusi ja kõhklusi," kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik, Saaremaa ühisgümnaasiumis õppinud ja kooli hoolekogusse kuuluv Raul Vinni. 

Raul Vinni

FOTO: Erakogu

"Saarlasest keeleuuendaja Johannes Aavik kasutaks selle kohta üht omaloodud sõna – "häirima"."

On ja nagu pole ka. Pärast lõplikku otsustamist ei saa nime niisama lihtsalt kustukummiga ära kaotada ja parandust teha. See jääb.

Saaremaa ühisgümnaasiumi järglaseks saavale Hariduse tänaval asuvale koolile valiti avalikul konkursil nimeks Saaremaa ühiskolleegium. Pea pool häältest kolme nime vahel tehtud valikus on tõsine argument, millele on vastu vaielda keeruline. Kahjuks jääb selgusetuks, mis oli põhjendus sellise valiku tegemise taga. Kas väärikas sõna "kolleegium", samakõlaline lühend SÜK või nimes esinev nostalgiline eesliide "ühis-"?

Koolijuht Viljar Aro on kooli 10. detsembri infolehes võiduka valikuga solidaarne. Nagu öeldud, vastu vaielda on raske. Vox populi.

Kaalukeel – spetsialistide hinnang

Päris mitmed märgid viitavad siiski sellele, et Saaremaa ühisgümnaasiumi järglaseks saava kooli nimeks ei pruugi saada Saaremaa ühiskolleegium. Selle otsuse teeb lõplikult vallavolikogu üsna pea. Üheks peamiseks kaalukeeleks otsustamisel saab kindlasti eesti keele instituudi antud hinnang, et Saaremaa ühiskolleegiumi nimi ei lähe mitte. Sõna "kolleegium" on keeleteadlaste Tuuli Rehemaa ja Peeter Pälli hinnangul eksitav. Pedagoogilises tähenduses märgib "kolleegium" eesti keeles keskkooli või kõrgkooli. Vahemärkusena olgu öeldud, et haridus- ja teadusministeerium on küll märkinud, et nemad kooli nimevalikusse ei sekku, kuid lisanud, et kooli nimi ei tohi olla eksitav.

Mis siis saab? Kuressaare linnakooli puhul on öeldud, et see läheks sassi Vanalinna kooliga. Hariduse kool Hariduse tänava järgi (analoogselt Nooruse kooliga) oleks ka variant, kuid jällegi võib jääda arusaamatuks, miks peab ühe kooli puhul ära märkima, et seal antakse haridust. Värska, Narva või Haapsalu inimesed Kuressaare tänavaid ju ei tea. Samamoodi eeldab ka Nooruse kooli nime mõistmine Kuressaare tänavate tundmist. Sellise nime panemine oleks Eestis pretsedent, sest Eesti koolinimede kiirel ülevaatamisel ei hakanud silma ühtegi säärast mitmeti mõistetavat nime.

 Nimi on märk. Nime ümber ehitatakse kool. Ärgem tehkem otsust, mis häirima jääb."

Kui pookida mõlemale nimele taha sõna "tänav", oleks need ju mõlemad toredad ja teineteist täiendavad nimed. Pärnus on sellest juba 30 aastat tagasi aru saadud ja seal on Pärnu Kuninga tänava põhikool, mitte Pärnu Kuninga kool.

Keeleteadlased märkisid, et neile meeldis Saaremaa ühiskool. Lühinime poolest see nagu sobiks. Paraku oli SÜK esimene valik, mis kolmesest lõpphääletusest välja jäi. Tehislikult millegi vana alalhoidmine tundub ikkagi kuidagi häiriv.

Põhjus olla topeltuhke

Ma ei maininud keelemeest, kooli vilistlast ja õpetajat Johannes Aavikut selle loo sissejuhatuses juhuslikult. Tunnistan, et olin üks nendest, kes pakkus just selle keelemehe nimelise kooli välja. See nimi jõudis ka teise vooru, kuid sealt pudenes. Pudenemise põhjuseks olen ma pidanud seda, et paljud ei taju ehk Aaviku töö olulisust.

Liialdamata võib väita, et oleme Aaviku pärandi sees kogu aeg. Ei möödu hetkegi, kui me ei puutu kokku sõnadega, mis see mees keelde toonud. Juhuse tahtel sattus ka näiteks eelmisesse lausesse selline sõna – "hetk".

Kuressaare Johannes Aaviku kooli nimi aitaks ka igapäevaselt teadvustada meie keelt, mida just noored tänapäeval kipuvad ingliskeelsete väljenditega täiendama. 

Nõustun täielikult Merit Karisega, kelle arvates "SÜG-i nimevariante analüüsides paistab enim Kuressaaret, Saaremaad, Eestit, õppimist, õpetamist, kultuuri, akadeemilisust, maailma muutvat ambitsiooni ja rahvusvahelist mõõdet ühest nimest – Johannes Aavik". ("Mida tähendab kooli nimi?", Saarte Hääl, 3.12.2019).

Ma ei ole nõus koolijuht Vilja Aroga, kes ütleb, et ühe vilistlase esiletõstmine on ebaõiglane. Aaviku puhul ei ole ainus ja tugevaim argument mitte see, et ta oli SÜG-i vilistlane, vaid tema tähendus on hoopis laiem. Vilistlaseks olemine pigem toetaks sellist nimevalikut. Oleks põhjus olla topeltuhke.

Isikulise koolinime kasuks räägib ka asjaolu, et see eristaks oluliselt Kuressaare tulevased põhikoolid. Tõsi, on ka isikuline Luce kool, kuid erakoolina on tal ka teistsugune omapära.

Nimi on märk. Nime ümber ehitatakse kool. Ärgem tehkem otsust, mis häirima jääb.

Tagasi üles