Kui mandril on registreeritud juba sadu gripijuhtusid, siis Saare maakonna perearstid pole sel talvel gripidiagnoosi veel pannud. "Meie keskuses pole grippi diagnoosinud veel ükski arst," kinnitas Kuressaare haiglas tegutsevas tervisekeskuses töötav perearst Mari Soots. "Saaremaale jõuab gripp ju ikka hiljem."
Gripist ja ülemiste hingamisteede viirushaigustest hoidumiseks soovitab dr Soots pesta sageli käsi, viibida rohkem õues ning püüda vältida rahvarohkeid kohti ja kokkupuuteid haigestunud inimestega. "Kes siiski haigeks jäänud, see jäägu koju, puhaku ja ravigu end," ütles dr Soots.
Samuti soovitab ta gripikahtluse korral lasta teha vastav test, et grippi haigestunule saaks võimalikult ruttu määrata viirusevastase ravi. "Mida varem raviga pihta hakata, seda parem," lausus Soots.
Mari Sootsi sõnul pole neil, kes veel gripi vastu vaktsineerimata, veel hilja seda teha. "Pigem grippi ennetada kui haigestumisega riskida," tähendas dr Soots.
"A-gripp on märksa tõsisem kui B-gripp," ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. "Niikaua, kui levib B-gripi viirus, ei ole asi väga hull, aga kui A-gripi viirus hakkab levima ja domineerima, tuleb rohkem ka raskeid haigusjuhtusid."
Terviseameti andmeil tõusis grippi haigestumine aasta viimasel nädalal sellele eelnenud nädalaga võrreldes lausa kolm korda. Kokku diagnoositi aasta viimasel nädalal gripp 213 inimesel, jõulupühadele eelnenud nädalal registreeriti 72 gripijuhtu.
Grippi haigestunute seas olid kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed, tööealisi ja eakaid oli haigestunute seas vastavalt 29 ja 4 protsenti.
Terviseamet rõhutas oma gripiblogis, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude võõraste inimestega.