Krista Lember: rahvakultuur on meil au sees

Krista Lember

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Suurte pidude aastatel on tavalisest suurem huvi rahvakultuuri vastu loomulik," ütles Saare maakonna rahvakultuurispetsialist Krista Lember Kadi raadio saates "Keskpäev". "Samas tõestab igapäevane pilt, et rahvakultuur on meil tõesti populaarne."

Eelmise aasta juubelilaulu- ja tantsupeol osales meilt 1342 inimest – üle aastate suurim hulk rahvast. See arv võinuks aga olla veel suurem. Väga tiheda sõela tõttu kõik soovijad ju osalema ei pääsenud. Muide, pärast pidu loodi meil kaks tantsurühma veel juurde. Tavaliselt tekib neid ikka enne suurt pidu.

Kuigi rahvakultuuriga tegelejaid meil jagub, on mulle aastaid muret teinud, et nii taidlejate kui ka juhendajate, ringijuhtide ning rahvamaja juhatajate keskmine vanus on kõrge.

Tõsi, ringides osalejate ja ringijuhtide seas leidub õnneks ka nooremaid inimesi. Näiteks rahvatantsujuhtide kooli lõpetas mullu meie maakonnast kolm inimest.

Veidi kurb olen ka seetõttu, et meie rahvamajades töötab vaid üks inimene. Nii aga ei ole sel rahvamaja töö vedajal võimalik endale järelkasvu kasvatada. Selleks, et seda teha, peaks olema kõrval ka teine ametikoht. Praegu on nii: kui oled üksi ja su aeg saab täis, tuleb, hopsti, keegi kuskilt su asemele – kui tuleb. Sel uuel tulijal puudub aga vajalik kogemus ja oskus, kuna seda pole talle edasi antud. Samuti pole tal ajaloolist mälu, mis on kultuuris ometi väga oluline.

Milline saab olema rahvamajade tulevik pärast järgmisi Saaremaa vallavolikogu valimisi, ma ennustada ei oska. Raha on ju alati vähe. Praegu ma suuri murepilvi veel ei näe. Meie maakonna rahvamajad on niivõrd tugevad, nii koha- ja identiteedipõhised. Kui aga raha kokkuhoidmiseks peaks kunagi hakatama rahvamajade tegevust ümber korraldama, saaks see olema kole. Enne tuleks mõelda, kuidas see samm mõjub sellele paikkonnale, sealsetele inimestele.

Et kohalik elu säiliks, on tähtsaimad kohad kool ja rahvamaja. Tulevad ju koolist inimesed ka rahvamajja. Meie rahvamajadel on ringide jaoks järelkasvu kasvatamisel koolide ja lasteaedadega väga hea koostöö.

Omanäoline tule tee

Kui möödunud aastale tagasi vaadata, võib rõõmuga tõdeda: see oli rahvakultuuri täis. Oli eesti laulu- ja tantsuaasta.

Minu enda jaoks oli mullune tähtsündmus loomulikult juubelilaulu- ja tantsupidu.

Minu kui peo kuraatori jaoks tegi olukorra natuke keeruliseks see, et ma n-ö hüppasin reele poole tee pealt, kuna mu eelkäija (Valve Heiberg – toim) lahkus töölt ning kedagi tuli asemele leida. Ega ma sellest "reest" ennegi kaarega ringi käinud, ent üks asi on lihtsalt kõrval kõndida, aidata ja toetada, teine asi aga vastutada.

Mulle endale jättis ehk kõige sügavama mulje suvise peoga seoses tule saabumine Saare maakonda ning selle tule looklev teekond läbi kihelkondade.

Sellele eelnes päris pikk töö – otsisime, saarlased ja muhulased, neid kohti, kus tuli võiks peatuda, milliseid paiku ja inimesi puudutada. Samas oli see väga tore koostöö. Suur tänu Aste klubi juhatajale Triino Lestale – tema selle tule teekonna tükkhaaval kokku pani.

Meie eesmärk ei olnud see, et tohutult palju inimesi kokku tuleks, vaid et tuleks need, kes tõesti tahavad. Ning tahtjaid oli päris palju.

Tule teekond igas maakonnas oli omanäoline. Meie panime rõhku sisekaemusele ja kihelkondlikule identiteedile. See tule teekond oli justkui omaette kulgemine, pani inimesed endasse vaatama.

Tegin tule teekonna kaasa ka Hiiumaal – viisin tule halulaeval Saaremaalt Triigist Hiiumaale. Seal oli tule tee marsruuti pandud sõitma vanaaegne väike kollane buss. Inimesed istusid  bussis ja said selle reisi kaasa sõita, mina nende seas.

Aasta olulisemaid asju oli ka see, et rahvakultuuri keskus kinnitas oma kanna Viljandis. Olen ju selle keskusega oma tööülesannete ja ametikohustuste tõttu seotud. Mullu sügisel avas rahvakultuuri keskus Viljandis ka oma koolitusmaja. Olgugi et meie rahvamajade juhatajate jaoks on sõit Viljandisse poole keerulisem sõidust Tallinna, on nad sinna siiski tee leidnud.

Keskuse koolitused lähevad edasi ka sel aastal – lavastajatele ja tantsujuhtidele, kultuurikorraldajatele. Meie oma maakonnas toimusid avaliku esinemise ja digipädevuste koolitus, mis kulusid kultuuritöötajatele väga ära.

Uus aasta – peo aasta

Mida on oodata alanud aastalt? Taas on tulemas suur pidu – meie kohalike inimeste jaoks. Seekordse, 6. juunil toimuva laulu- ja tantsupeo "Teel" repertuaar on enam-vähem koos. Selle peo korraldamine läks küll natuke hilja käima, aga usun, et saame kenasti mäele – meeskond ja liigijuhid on väga tublid. See pidu tuleb kindlasti ilus ja huvitav, uued tegijad annavad peole ka uue näo.

Väga oluline on tänavu ka see, et rahvakultuuri keskus on välja kuulutanud Eesti rahvajutu aasta, mille kohta leiab kõige täpsemat teavet rahvakultuuri keskuse kodulehelt.

Avalöögi saab rahvajutu aasta juba 11. jaanuaril üleskutsega "11x 11". See tähendab, et igal kuul üheteistkümnest tuleb läbi lugeda üks Eesti rahvajuturaamat – teos muistendite ja pärimuslugudega.

Esimene, mis paljudele ilmselt kohe meenub, on Kreutzwaldi kirja pandud lood. Või siis lood Suurest Tõllust, meie enda kohapärimuse kohta koostatud vihikud. Need raamatud tasuks nüüd välja otsida.

Sellest vahvast üleskutsest võiks kinni haarata eriti koolid ja lasteaiad. On ju rahvajutu aasta vedaja Piret Päär öelnud: õpetame inimesed uuesti lugema. Otsigem siis need vanad raamatud üles ja asugem lugema!

Põnevat rahvakultuuri aastat!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles