/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/27/12837067t1hd60a.jpg)
Oskar, Albert, Gustav, Loviise, Johanna, Herta – see on vaid väike osa nimedest, mis värsked vallakodanikud möödunud aastal nimeks said.
JUHTKIRI: Taasleitud vana – sama hea kui uus
Ja osa taas au sisse tõusnud ja pisikestele saarlastele pandud vanadest nimedest, mis olid populaarsed ka aastakümneid tagasi. Kõlades nüüd taas uute ja värsketena.
Nimesid, mille hulgast valida, on sadu, lausa tuhandeid. Mille järgi värsked lapsevanemad otsuse teevad?
Selles, et nimi peab olema ilus, on ühel nõul vist kõik emad ja isad. Ilu aga peituvat vaataja silmades.
Ühe jaoks on kõige kaunim haruldane, modernselt kõlav ja keerulise kirjapildiga nimi. Teine leiab, et kõige toredamad nimed olid need, mis pandi maimukestele möödunud sajandi algupoolel. Taasleitud vana on ju sama hea kui uus.
Ilmselt on praeguse viie-kuue-seitsmekümneste põlvkonna levinumad nimed alles “liiga uued”, et praegused noored lapsevanemad neid kaaluda võtaks.
Mine sa aga tea – võib-olla juba paari aastakümne pärast lippavad kodudes ringi põlvepikkused Tõnud, Reinud, Jürid ja Raivod. Maimudest, Maiedest, Luuledest ja Õiedest rääkimata.