Kahlamispükstes kalastama – vestita või vestiga?

Johanna Nõukas Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Taas on alanud kahlamispükste hooaeg. Harrastuskalastamine kui üks populaarsemaid vaba aja veetmise võimalusi on järjest enam leviv hobi. Kalastamiseks on mitmeid viise, kuid paljud kannavad kalastades just kummist kahlamispükse," kirjutab Saaremaa päästepiirkonna peaspetsialist Johanna Nõukas.

Paraku võib kahlamispükstes kalastamine lõppeda ka traagiliselt. Kahjuks on Saaremaalgi kahlamispükstega kalastajaid uppunud ja on palju ka neid, kes on ohtlikust olukorrast napilt eluga pääsenud.

Selleks, et lähemalt uurida, miks need püksid siis ohtlikud on ning kuidas uppunute arvu vähendada ja inimeste teadlikkust tõsta, kirjutasin sisekaitseakadeemia päästekolledžis oma lõputöö teemal "Kahlamispükstega madalas vees kalastamisel kaasnevad ohud ja võimalikud ennetusmeetmed".

Läbiviidud uuringust selgus, et ohtlik olukord kahlamispükstes kalastamisel tekib, kui vesi tungib pükstesse, misjärel kahlamispükstes olev õhk kalastaja jalad veepinnale tõstab ning ülakeha vee alla vajumisel võibki inimene uppuda. Ohtu sattumine võib alguse saada nt libeda põhja või kivi tõttu libastumisest või liiga sügavasse vette minemisest.

Tuginedes sellise ohtliku olukorra läbielanud kalastajatega tehtud intervjuudele ja Leisi kooli ujulas läbiviidud praktilistele katsetele, selgus, et kõige efektiivsem ja perspektiivikam vahend uppumise ärahoidmiseks on ujuvvest (sportvest).

See on mugav ja kasutajasõbralik, ent samas väga tõhus ujuvvahend. Ujuvvest suurendab vette kukkumisel ülakeha ujuvust ega lase sellel vee alla vajuda ning aitab seega ohtlikust olukorrast lihtsasti välja tulla.

Olulise tulemusena tuli välja vajadus kalastajaid ohtudest ja ennetusmeetmeist teavitada, et teadmised parimatest ohtude ärahoidmise viisidest jõuaksid võimalikult paljudeni. Selleks panin vaatluse käigus tehtud klippidest kokku ennetusalase video, et jagada seda kanalites, kus see jõuaks kahlamispükse kasutavate kalastajateni.

Lisaks valmis ka plakat, mis on juba jõudnud mõnda kalastustarvete poodi ja võiks rakendust leida ka nt päästeameti veeohutusstendidel kalastuskohtades.

Toon siinkohal välja veel mõned olulised nüansid, mida iga kahlamispükstega kalastaja või ka kalastaja lähedane peaks teadma:

• Jalgade tagasi põhja saamine on kõige lihtsam seliliasendis, nii saab jalgu enda alla kägarasse tõmmates õhu pükstest välja suruda.

• Kahlamispükste peal kantavast vööst on kasu ainult siis, kui sa eelnevalt õhu pükstest välja surud – pinguta vöö lõpuni alles jalgupidi vette sisenedes.

• Kanda tuleks õiges suuruses kahlamispükse, sest mida suuremad püksid ja saapaosa, seda rohkem mahub nendesse liigset õhku.

Pidades neist nõuannetest kinni, muudame üheskoos kalastamise ohutumaks!