Tõnu Talvi: soe talv – metskitsele sobib, hülgele mitte

Hüljes. Foto on illustreeriv.

FOTO: Urmas Luik

“Meie looduses on liike, kes soojast talvest võidavad, ja neid, kes jäävad kaotaja rolli,” tõdeb keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Tõnu Talvi

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Talvesid on meil olnud nii- ja naasuguseid, küll rohkema, küll vähesema lumega. Kuna praegune talv on püsinud soe juba kaua ning ühtki pikemat külmaperioodi pole olnud, on see varasematest siiski erandlik ja eristuv.

Musträstaid ja punarindu liigub Saaremaal ka sellistel talvedel, mis rohkem talve moodi, ning sulade ajal käivad mägrad väljas. Praegusel talvel on neid linde ja loomi kohata aga üsna tavaline. Metsa all õitseb sinililli ja siin-seal tolmleb juba sarapuu. Lääne-Saaremaal nähti nädal tagasi koguni nastikut.

Erandid ei kinnita reeglit

Samas – sellised üksikjuhud ei kinnita veel reeglit, need võivad sõltuda konkreetsest kohast ja selle koha mikrokliimast. Päikesepoolsemates kohtades õitsevad tõesti sinililled ning tolmlevad puud ja põõsad, teisal aga alles talvituvad. Olulisemaid järeldusi võime teha aga alles siis, kui pikalt kestvast soojast talvest on saanud uus normaalsus.

Soe talv tähendab seda, et üsna paljud liigid looduses saavad signaali: nüüd võiks juba aktiivsem olla.

Praegu on alles jaanuari teine pool. Kui nüüd peaks järgnema tõsisem ja pikem külm, jääb varastel katsetajatel – näiteks õitsema hakanud taimedel – areng katki. Nad hukkuvad või ei vilju.

Lindude jaoks, kes meilt tavaliselt talveks ära lendavad, ent seda teinud pole, on asi lihtsam – kui olud muutuvad karmimaks, liiguvad nad lõuna poole.

"Kui hallhüljes saab sigimisega hakkama ka maal, siis viigerhüljes sellega toime ei tule."

Tavalisel talvel kulutab osa loomi – kahepaiksed, roomajad või mäger – oma kogutud energiavarusid tasapisi. Kui nad praegu taliuinaku paika vahetavad või ringi liiguvad, kulutavad nad oma energiat aktiivselt. Kuna tavapärast toitu leidub looduses vähem, siis nad samavõrra energiat tagasi ei saa.

Kui näiteks veebruaris järgneb tõsisem külmaperiood, siis on see nende isendite jaoks probleem. Loom ei pruugi tingimata haigestuda või surra, ent tema sigimine võib ebaõnnestuda, tiinuseperiood olla raskem, poegi võib sündida või täiskasvanuks saada vähem. 

Indiviidi või asurkonna tasandil võib soe lumeta talv olla ränk aeg nendele, kelle jaoks lumikate on oluline talve üleelamiseks. Uruhiired on vaenlastele paremini märgatavad. Valgejänes, nirk ja kärp, kes talveks vahetavad oma karvkatte valge kasuka vastu, on lumeta ajal looduses silmatorkavamad ja vaenlasele kergemini kättesaadavad.

Sõralistele soodus aeg

Tõenäoliselt on sel talvel väga probleemne hüljeste poegimine. Kui tavalisem liik hallhüljes saab sigimisega hakkama ka maal – rahudel ja laidudel, väikeste saarte rannikul –, siis viigerhüljes sellega toime ei tule. Temal on sigimiseks tarvis jääd.

Kui hülgepoegi on aga maismaal koos ebanormaalselt tihedalt, saavad vaenlased – kiskjad – neid kergemini kätte. Samuti on pojad nõrgemad, haigustele vastuvõtlikumad.

Samas on Saaremaa soe talv väga soodne siinsetele sõralistele – kitsele, hirvele, metsseale. Ei pea ju toidu kättesaamiseks nii palju vaeva nägema kui külmal ja lumisel ajal.

Eestis on neli selgelt eristuvat aastaaega, igal oma roll. Kui talv – külma, rahu ja puhkuse aastaaeg – jääb ebakindlaks või kaob, siis võivad soojemast kliimast meile sattuvad liigid, sealhulgas haigusetekitajad, siia püsima jääda.

Kui talv on soe, pole meil lume ja jää näol ka veereservuaari, mis on oluline nii loodusele kui ka põllumajandusele. Lumeta talvele järgneb tõenäoliselt palju kuivem kevad. Taime arenguks vajalik niiskus kaob varem.

Ühest soojast talvest ei saa siiski veel suuri järeldusi teha. Ei maksa arvata, et nüüd kõik taimed hukkuvad või kõigi loomade sigimine ebaõnnestub. Pikemas plaanis aga – kui soojad talved muutuvad tavaliseks – peab siiski ka loodus sellega kohanema. Inimesest rääkimata.

Iga päev toob teateid kevadekuulutajaist

Ants Animägi, RMK looduskaitsespetsialist: 

Eks sooja ilma ole talviti ikka ette tulnud, aga et talv nii kaua oleks soojana püsinud – sellist asja ma ei mäleta. Südatalvel jaanuaris peaks ikka lumi maas olema ja loodus puhkama. Praegune erakordne soojus on taimedele mõjunud petlikult.

Iga päev toob teateid n-ö kevadekuulutajatest. Sinililled õitsevad, sarapuu isasõied tolmlevad. Kui hästi otsida, küllap leiab ka punakaid emasõisi. 17. jaanuaril oli Väljamõisas näha karikseeni, 20. jaanuaril õitses Kahtla poolsaare loopealsel nurmenukk. See taim peaks õitsema mai algusest juuni keskpaigani. Ka mesilased tarudes on sellest soojast häiritud. Kui külm tuleb, siis saavad vara õitsema hakanud taimed, pungad ja lehed külmakahjustusi. Hilisemad pääsevad. Looduses on asjad häälestatud õnneks nii, et kõik korraga ei hukku.

Mati Martinson, Sõrve linnuvaatleja: 

Kui siin on näha rändlinde, kes talveks harilikult minema lendavad, on need sellised linnud, kes pole minema lennanudki. Varaseid tulijaid veel pole. Kuna merel jääd pole, on luikede ränne veel olemata. Luiged lendavad ju minema enamasti alles siis, kui meri jäätub. Harilikult luiged talvituvadki Saaremaa rannas, neid on siin ligi viis tuhat. Üle suure mere lendavad nad alles viimases hädas. Et energiat asjatult mitte kulutada, on targem paigale jääda.

Tagasi üles