Est-Agar läheb esimese maaettevõttena üle gaasiküttele

AGAR ETTEVÕTJA: Est-Agari juht Urmas Pau kannab hoolt, et Kassari lahe põhjas kasvav agrik jõuaks eurooplaste näokreemidesse.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kärla alevikus tegutsev furtsellaraanitootja AS Est-Agar hakkab tootmisel põlevkiviõli asemel kasutama veeldatud maagaasi.

AS-i Est-Agar juhatuse liige Urmas Pau ütles, et siiani saadi tootmiseks vajalik soojus-energia põlevkiviõlist, millega kaasneb mitmeid kõrvalkulusid ja mille käitlemine on tülikas. 

Põlevkiviõli asendajana kaalus ettevõte üsna mitut alternatiivi, kuni jäädi pidama veeldatud maagaasi (LNG) juurde. Kõrgeima energiatihedusega LNG on vedelal kujul maagaas, mis on mahult kuussada korda väiksem kui tavalises olekus maagaas.

Pau sõnul langeb energia megavatt-tunni hind küll ainult 10 protsenti, kuid olulised on muud eelised. “Kui me põlevkiviõli pidime ostma endale lattu, siis gaasiga me ladu endal üldse pidama ei pea,” rääkis Pau. “Saame osta täpselt niipalju, kui me kasutame ja tasume mõõtja järgi.”

Est-Agari varustamiseks gaasiga pannakse tehasehoone lähedale üks kuni 23,7 tonni vedelgaasi mahutav mahuti, aurusti ja ehitatakse trass maagaasi tarnimiseks kliendile. Pau sõnul läheb tehas gaasiküttele üle lähinädalatel.  Est-Agar on Saaremaal esimene väljaspool Kuressaaret asuv veeldatud maagaasi kasutav ettevõte. Kuressaares töötab LNG baasil neli ettevõtet ja läbirääkimised selle kasutuselevõtuks käivad viiendaga.

Est-Agar AS on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis´est toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine furtsellaraani tootja. Ettevõtte 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte äritulu 822 700 eurot. 2018 juunis alustati koostöös Prantsuse ettevõttega SA Algaia uue tehnoloogilise liini arendusprojekti pulbrilise furtsellaraani tootmiseks. 

Projekti tulemusena valmib olemasoleva piloottootmise baasil uue, geelpress-tehnoloogial põhineva tootmisliini projekt. Pulbrilise furtsellaraani tootmine võimaldab oluliselt laiendada ettevõtte kliendibaasi ning suurendada tootmismahtusid ja käivet.

Est-Agar AS plaanib uue liini valmis ehitada selle aasta lõpuks ning alustada pulbrilise furtsellaraani tootmist uuel liinil 2021. aasta alguses.

Urmas Pau sõnul läheb ettevõtte toodangust 85–90 protsenti toiduainetööstusele, ülejäänu ostavad ilutoodete valmistajad. Eestis on Est-Agari kliendiks 6–7 väikest kosmeetikatootjat, kes ostavad aastas kokku seitse kilo furtsellaraani. Seevastu välismaa kosmeetikatootjatele plaanib ettevõte sel aastal müüa 10 tonni toodangut. 

“Meie partneriks on Euroopas ettevõte, kes lisab meie toodet erinevatesse segudesse, mis omakorda müüakse edasi kosmeetikafirmadele, kelle hulgas on ka väga nimekaid,” rääkis Pau.

Aastaaruande kohaselt lõi Est-Agar ülemöödunud aastal palju uusi kontakte erinevate edasimüüjatega ning lõpptarbijatega Taanis, Venemaal, Poolas, USA-s, Itaalias, Koreas ning Indias. “Me käime messidel ja meid leitakse ka kodulehe kaudu. Kõik otsivad uusi lahendusi ning uusi ja huvitavaid tooraineid oma toodete jaoks,” rääkis ettevõtte tegevjuht.

Kassari lahes kasvavat punavetikat agarikku uurinud Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi doktorant Priit Kersen jõudis 2014. aastal järeldusele, et Kassari laht on ainulaadne agariku kasvukoht, sest 150 km2 suurune mereala on maailma suurim merepõhjas lahtiselt kasvava furtsellaaria kasvuala. Agarik on ainus töönduslikult tähtis vetikaliik Läänemeres – see on väärtuslik tooraine geelistuvate polüsahhariidide tootmiseks.

Tagasi üles