Saaremaa mässu konverents pärjati teadusürituse Muuseumirotiga
Lisatud ettekannete videod

100 AASTAT HILJEM: Konverentsi korraldaja Piret Hiie-Kivi ja näituse kontseptsiooni loonud Eesti kunstiakadeemia ekspositsioonidisaini tudengite juhendaja Haiko Kilkson.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saarte Hääle kaasabil korraldatud Saaremaa muuseumi teaduskonverents “Mässu kaudu vabasse riiki:100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust” pälvis eilsel muuseumide aastaauhindade galal 2019. aasta parima teadusürituse Muuseumiroti.

Saaremaa muuseumi sihtasutuse juhatuse liige Rita Valge ütles Saarte Häälele, et aastas üks konverents korraldada peaks olema muuseumile igati jõu- ja asjakohane. Ta lisas, et üldjuhul on teema leitud mõnest tähtpäevast või sündmusest lähtudes. Mullu räägiti 100 aasta möödumisest Saaremaa mässust, tänavu möödub 100 aastat Tartu rahust, mida sel kolmapäeval temaatilise konverentsiga ära märgiti.

Tuleval aastal on Saaremaal fookuses viikingitemaatika ja sellega seostub ka Saaremaa muuseumi poolt juba praegu ettevalmistatav Salme laevmatustele keskenduv rahvusvaheline konverents. “Otsime esinejaid nii Rootsist kui ka Venemaalt,” ütles Valge ja lisas, et keskne roll on kindlasti Jüri Peetsil ning teistel laevkalmete uurimisega seotud teadlastel.

2019. aasta parimaks püsinäituseks ja Suure Muuseumiroti võitjaks tunnistati Eesti arhitektuurimuuseumi näitus “Uuri ruumi”. Parima ajutise näituse auhinna sai Tartu kunstimuuseumi väljapanek “Pallas 100. Kunstikool ja kultus” ja kõrvalprojekt “Pallaslased Eesti kodudest”. Kokku tunnustati Valga raudteejaamas toimunud aastaauhindade galal kümmet Muuseumiroti laureaati.

“Tähelepanu väärib just väikeste muuseumide edu. Tean oma kogemusest, kui tähtis on tegijatele ühe sellise roti võitmine. See liidab kogu kollektiivi, sest muuseumitöö on koostöö!” lausus kultuuriminister Tõnis Lukas.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust, millest võitjad selgitasid välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. 

Iga Muuseumiroti 2019 kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas “The Best in Heritage” konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil, õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse või osaleda konkursiaastal toimuval reisil erialase enesetäienduse eesmärgil.

Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, ränd-auhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

“MÄSSU KAUDU VABASSE RIIKI: 100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust”

1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal on traagiline ja vastuoluline sündmus Eesti Vabadussõja ajaloos ning täielikult sellele pühendatud ajalookonverents oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Kuressaare Teatri hoones toimunud konverentsi eesmärk oli asetada 1919. aasta sündmused laiema rahvahulga jaoks uude valgusse. 

Konverentsist võttis osa ligi 160 inimest ning 100 aasta tagused sündmused viisid kohati tuliste diskussioonideni esinejate ja publiku vahel, sest esivanemate saatus seoses mässuga tekitab kohalikes endiselt tugevaid emotsioone.

Oluline on sündmuse laiapõhjaline käsitlemine, sest lisaks konverentsile avati teatrimajas samanimeline näitus (kuraator Piret Hiie-Kivi, teostus STEAM Exhibitions OÜ), ajalehes Saarte Hääl avaldati mässu ajaloost kuueosaline artiklisari (autorid Piret Hiie-Kivi ja Eda Maripuu) ning Kuressaare Teatril valmis mässust kõnelev uuslavastus “Tasa, vaikselt sõudvad pilved...” (autor Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass), mis esietendus paar nädalat pärast konverentsi.

Vaata kõiki ettekandeid mässust SIIT.

Tagasi üles
Back