Riik tahab teid valdade kaela lükata, kuid raha ei paku
Loe, kuhu riik Saare maakonda maanteid pakub

AIA TÄNAVAL TUPIKUS: Mikk Tuisk seisab Kuressaares Aia tänava tupikus, mille edasiehitamiseks küsib vallavalitsus riigilt 700 000 eurot. Riik ei taha anda, pakub hoopis vallale veel 309 km teid.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vald ei ole nõus riigi pakutud tingimustel võtma vastu 309 kilomeetrit teid, kuna nende uuendamiseks raha juurde ei anta.

Vabariigi valitsuse järgmise paari aasta tegevuskavas ette nähtud riigiteede osalise üleandmisele plaanile on Saaremaa vallavalitsus varemgi eitavalt vastanud. Nüüd küsib riik, millistel tingimustel oleks omavalitsused nõus teid üle võtma. 

Saaremaa vald saaks juurde 309,4 km teid, Muhu 23 ja Ruhnu 3,9 kilomeetrit. Saaremaa valla jaoks tähendaks see kolmandiku võrra rohkem teid. Riik annaks hiljem teehooldeks ka raha. Kruusateede mustkatte alla viimiseks lisaraha ei anta, rääkimata lumehooldega kaasnevatest rahalistest ja logistilistest probleemidest.

Investeeringuraha peaks kindlasti suurenema, ütleb Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juht Mikk Tuisk, viidates, et kruusateed on vaja mustkatte alla viia. Praegu on riik oma plaanides arvestanud vaid kruusateede remondiga. 

Suurenema peaks ka üldine teehoolde raha, sest praegu pakutud summadega ei ole võimalik teid heas korras hoida.

Omaette teema on lisanduvate teede talihooldus. Üleantavate teede seas on palju selliseid lõike, mille puhastamiseks läheb vaja korralikku talihoolde tehnikat, mida Saaremaa vallas lumelükkamisega tegelevatel talumeestel ei ole. 

Suure külgteraga sahaauto teenus tuleks osta Eesti Teedelt. Kuna need suured masinad väikestele valla teedele ei mahu, tuleks teenust osta vaid eraldi lõikudele. Selline logistika läheks Mikk Tuisu hinnangul väga keeruliseks ja kalliks.

Abivallavanem Jüri Linde kinnitas, et praegustel tingimustel ei ole vald nõus teid üle võtma. Lähiajal koostatakse ministeeriumile oma ettepanekud.

Riigi poolt omavalitsustele pakutavad maanteed

SAAREMAA VALD

  • Tõlli–Mustjala–Tagaranna
  • Mäebe–Kargi
  • Kaunispe–Viieristi
  • Tiirimetsa–Lümanda
  • Koimla–Riksu
  • Käesla–Karala–Loona
  • Viidu–Liiva
  • Tagamõisa–Undva
  • Üru–Pidula
  • Randvere–Ansi
  • Silla–Küdema
  • Kaarma–Sauvere
  • Pahapilli–Panga
  • Metsküla–Meiuste
  • Püha–Vanamõisa
  • Vaivere–Vätta
  • Reo–Ilpla
  • Kuressaare–Marientali
  • Kuressaare–Sikassaare
  • Angla–Koikla
  • Võlupe–Pärsama
  • Tagavere–Taaliku
  • Saikla–Tumala
  • Audla–Saareküla–Tornimäe–Väike väin
  • Pöide–Tornimäe–Kõrkvere
  • Tõnija–Veeriku
  • Kallemäe–Turja
  • Tutku–Pärsama
  • Võlupe–Linnaka
  • Orinõmme–Saikla
  • Tagavere tee
  • Tagavere–Kareda
  • Sakla–Siiksaare
  • Kahtla–Ruhve
  • Sagariste–Kõljala
  • Muratsi sadama tee
  • Tahula–Vaivere
  • Pähkla tee
  • Aste–Haamse
  • Nasva sadama tee
  • Sääre majaka tee
  • Rahuste–Kaunispe
  • Kogula–Kärla
  • Hirmuste–Käesla
  • Kotlandi–Koki
  • Karala–Atla
  • Viki–Kurevere

MUHU VALD

  • Liiva–Suure-mõisa–Piiri
  • Liiva–Nõmmküla
  • Hellamaa–Võlla
  • Rootsivere–Koguva
  • Vana tammi tee

RUHNU VALD

  • Ruhnu sadama tee

Ruhnus tähendaks 4 kilomeetrit korralikku jamamist

Ruhnu saarel tahetakse vallale üle anda mustkattega 3,9 kilomeetri pikkune sadamasse viiv tee. Ruhnu vallavanem Andre Nõu ütles, et kuigi tee uuesti pindamist tuleks teha üsna harva, on see valla jaoks ikkagi väga kallis ja keeruline ettevõtmine. Ruhnus tähendab see kogu materjali vastavate pargastega saarele toomist.

“Pigem mitte,” ütles Nõu riigi pakkumise kohta, kus antaks küll tee, kuid remondisummad ei suureneks.  Ruhnlased on asja arutanud Kihnu ja Vormsiga ning kõikidel saartel ollakse pigem seda meelt, et niimoodi neid teid vastu võtta ei saa.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe ütles, et nemad riigi pakkumisse positiivselt ei suhtu. Seda väljendas Muhu ka juba 2018. aastal, kui selle plaaniga esimest korda lagedale tuldi. Liitmäele jääb arusaamatuks, mille järgi Muhu vallale pakutavad teed välja valiti: valikus on nii tähtsa riigikaitselise objektini viiv tee kui ka suhteliselt suure liikluskoormusega tee, mida kasutab ühistransport. Sarnaselt teiste valdadega nähakse ka Muhus probleeme teehoolde ja -remondi vähese rahastamisega.

Raul Vinni

Tagasi üles