Salava tähistas suure meresõitja avastust

Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778-1852

FOTO: Wikimedia Commons

“Ma sündisin kesk merd, nagu kala ei saa elada ilma veeta, ei saa mina elada ilma mereta.” - F. G. B. Bellingshausen

27. jaanuaril kogunesid Saaremaa merekultuuriseltsi Salava liikmed möödunud aastast kokkuvõtet tegema. Kuna just neil päevil 200 aastat tagasi oli meie kunagine kaasmaalane avastusretkel Antarktika lähistel seilamas, siis pühendasime oma ürituse just sellele sündmusele.

Salava lõi 1996. aasta suvel grupp entusiaste. 2003. aastast alates on Lümanda ja Kihelkonna seltsi liikmetele korraldatud 235 üritust. Keskmiselt on üritusi aastas 10–15. 

Möödunud aastasse jäänud üheksa üritust olid kõik väga emotsionaalsed, sisutihedad ja harivad. Tähtsamad neist olid “Tuuline rand ja tegelikkus. Jaen Teär 165”, Kesselaiu külastusretk, kirjanduslik matk Vilsandile ja aasta merelise teo väljakuulutamine Kuressaares Thule kojas. Viimasega tähistasime Saaremaa merekultuuri seltsi loomise 25. tegevusaastat. Tütarseltsi liikmed võtavad aktiivselt osa ka Saaremaa merekultuuri seltsi üritustest, teoks sai ekskursioon Hiiumaale, arvukad loengud Meremajas, merepäevade konverentsid jpm. Meie nimekirja kuulub 41 liiget ja pooled neist on väga aktiivsed.

Antarktika avastamisest, Bellingshausenist ja purjelaeva Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonist on viimastel aastatel palju räägitud-kirjutatud. Õhtul vaatasime otsepildis purjelaeva seilamist ning tuletasime slaidirea abil meelde suure meremehe elu ja tegevust.

Maailma suure lumekõrbe avastamishetkedest jõudsime Tanel Tuuleveski suurepärase saavutuseni. Eestlaste ja saarlaste seas on olnud – ja nagu näha, tuleb ka uusi – oma ala fanaatikuid ja seiklejaid, kellest on ikka ja jälle põhjust rääkida ja keda meenutada.

Üha uuesti tuleb jutuks, kes siis Bellingshausen oli: sakslane, meie mees Saaremaalt, venelane, Kroonlinna juht, admiral, maadeavastaja, meresõitja, kartograaf, sõjalaevastiku ülem. 

Kelle jaoks ta töötas või elas? Et ta oma mälestusi täpselt ei dokumenteerinud, siis on aja jooksul palju fantaseeritud ja oletatud.

Jäime arvamusele, et fakti – ta on Lahetagusel sündinud ja esimesed kuus eluaastat siinmail elanud – ei saa keegi muuta ega eitada. Ülejäänud elu kulges mehel just nii, nagu aeg ja olud võimaldasid ning kujunesid. Eesti oli Vene keisririigi osa ja see riik oli võimeline saatma välja ekspeditsioone kogu 18. sajandi jooksul. Tegus ja ajalooline isik oli Belligshausen kindlasti, tema panus meresõitu oli hindamatu. Tänapäeval niisuguseid inimesi, kel oleks isu ja tahtmist sellistes oludes ja sellise laevaga lõunapoolust avastama sõita, vist ei leiduks. Aeg ja olud on muutunud. Kõik me elame omas ajas ning oma tegude ja inimeste keskel.

Tagasi üles