/nginx/o/2019/06/06/12235734t1hd397.jpg)
“Kes ometi ükskord selgelt ja arusaadavalt ütleb, kas oma seni kogutud pensionilisa välja võtta või mitte?” küsib muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.
ERKI AAVIK ⟩ Kas kõrtsi ja kalmistule või ehk siiski panka...
Lehti lugedes tundub aeg-ajalt, et mõni inimtekkeline sündmus võtab meie maakera sünniks loetava Suure paugu mõõtmed. Ja siis vaibub kõik taas unustusse.
Praeguse suure paugu ehk pensionireformi iseloom on olemuselt pisut teine, sest see väidetav II samba pauk – kui see ikka on pauk – tuleb millalgi tagasi. Just nagu kosmilised nähtused, mis orbiidil tiirlevad ja mõni tihti ja mõni hoopis harva meile ennast ilmutab.
Tuleb tagasi igaühe juurde individuaalselt ja seetõttu ka igaühe juurde erineval moel – sõltuvalt sellest, kuidas see igaüks äsja vastuvõetud kogumispensioni võimalusi muutva seaduse võimalusi kasutab.
Aga kuidas käituda? Kes ometi ükskord selgelt ja arusaadavalt ütleb, kas oma seni kogutud pensionilisa välja võtta või mitte?! Olen seni üha rohkem rahul olnud Eesti Panga analüüside ja hinnangutega, nood on läinud aasta-aastalt asjalikumaks ja mõnevõrra ka selgemaks.
Oskus rääkida lihtsalt
Tõsi, ega need tekstid mingi rahvakalendri lugemine ole. Siin võiks Eesti Pank valehäbist loobuda ja lähtuda näiteks sellest nõuandest, mida meile loenguid lugedes korrutas üks maailmas üsnagi tuntud selle valdkonna asjatundja: kui keegi räägib teile raamatupidamisest ja rahandusest nii, et te aru ei saa – ja teil on õhtumaises mõttes enam-vähem keskharidus –, siis on viga kindlasti rääkijas.
Teisisõnu, asjatundja ei ole mitte see, kes lihtsa asja keeruliseks teeb, vaid vastupidi – kes ka keerulisest asjast lihtsalt rääkida oskab.
Nojah, ega kõik õppeained ja erialad seda ju tõepoolest ei võimalda, kuid raha säästmise teema ei nõua näiteks harva esinevate võõrsõnade kasutamist. Ja keerulised, konkreetseid ja eriteadmisi nõudvad tabelid on enamasti lihtsustatavad vähemalt sinnamaani, et – nagu öeldud – keskharidusega inimene neist tahtmise korral väikese pingutusega aru saab.
Kuid tagasi Eesti Panga analüüsi juurde, olles muu hulgas kindlaks teinud, et kohort tähendab ikka endiselt rühma jne.
Eesti Pank soovitab säästa. Mõistlik. Eesti Pank eristab pensionireformi pikaajalist ja lähituleviku mõju. Kah mõistlik.
“Kas ma elan kuuekümneviieseks või ehk vean välja koguni üheksakümne alla? See on miljoni euro küsimus! Või siis just selle summa väärtusega küsimus, mis mul II sambasse sügiseks kogutud on.”
- ERKI AAVIK
Aga vaat siit lähebki keeruliseks. Kas ma elan kuuekümneviieseks või ehk vean välja koguni üheksakümne alla? See on miljoni euro küsimus! Või siis just selle summa väärtusega küsimus, mis mul II sambasse sügiseks kogutud on.
Kas jõudis kohale? Selles asi ongi, et me oleme ise erinevad, meie eluiga ja -käik on erinevad. Võib-olla vean isegi 95 välja, aga olen heas vormis ja mitte ainult et jaksan, vaid ka tahan tööd teha. No kui mitte päris sinnamaani, siis 85-ni ikka. Nii et tegelikult saan kõrge vanuseni ilma sammasteta hakkama.
Aga mis saab, kui mind tabab just vanaduspensionile jäämise järel ajuverejooks ja jään viletsaks? Mitte just juurviljaks ja isegi mitte poolde vinna, aga tööd teha ei suuda, aastad aga muudkui kulgevad...
Tõenäosust ei tea keegi
Arusaadavalt ei tea neile küsimustele vastust mitte keegi. Isegi tõenäosust mitte. Parim pakkumine on ikka ja alati 50/50.
Lisaks oleme erineva riskitaluvusega ja meie valikud oleksid erinevad ka siis, kui teaksime tulevikku. Nõu pole õieti kellegagi pidada, sest me ei näe üksteise sisse ja nii peamegi ise otsustama.
Siinkohal siiski paar tähelepanekut (kontrollige, kes vähegi viitsib!). Majandusteadlaste prognoosid, no näiteks naftahinnad järgmiseks viieks aastaks, on laias laastus sama “täpsed” kui ükskõik millise teise eluvaldkonna esindajate omad. Ja kõik ebatõenäolised sündmused paistavad tagantjärele tõenäolised või vähemalt tõenäolisemad.
Oskan ainult ühe kesise nõuande pakkuda. Kui asute oma rahaasjade üle mõtteid mõlgutama, siis pange asjaolusid ja oma mõtteid kirja. Võtke lihtsalt paber ja pliiats või mis iganes vahend, et homme ja nädala pärast või kasvõi järgmisel aastal saaksite oma mõtete, vaadete, hoiakute arenguteed jälgida.
Te ei pea neid märkmeid mitte kunagi kellelegi näitama, kuid oluliste valikute ja otsuste tegemiseks on sellised ülestähendused teile endale suure väärtusega. Mida ei ole kirjas – seda ei ole olemas!