Jaanuariga jäi Saare maakond 18 inimese võrra vaesemaks

Rahvastik. Foto on illustratiivne. Foto: www.freepik.com

Jaanuaris suri Saare maakonnas rohkem inimesi, kui sündis ning mujale kolis rohkem rahvast, kui maakonda elama asus.

Kui aasta esimesel päeval elas maakonnas 33 521 elanikku, siis 1. veebruaril 33 503.

“See, et surmade arv ületab sündide oma, on paraku üsna tavaline,” tõdes Saaremaa vallavalitsuse rahvastikutoimingute peaspetsialist Avo Levisto. “Möödunud aastal oli õnneks ka neid kuid, kus sündis rohkem inimesi kui suri.”

Näiteks sündis mullu juulis maakonnas 43 inimest, suri 27.

Levisto sõnul on talvel rohkem neid inimesi, kes maakonnast mujale kolivad. “Suvel käib see liiklus teistpidi,” märkis ta. Levisto hinnangul pole lahkujate arv siiski kuigi suur. 

1. jaanuari seisuga elas Saaremaa vallas 31 435 inimest, 1. veebruaril aga 31 419. 

Jaanuaris registreeriti Saaremaa vallas 35 lapse sünd, suri aga 42 vallakodanikku. Valda kolis 40 inimest, vallast mujale aga 49.

Kõige populaarsem koht Saaremaa uueks elupaigaks valinute seas oli endise Kaarma valla territoorium, sinna kolis 31 inimest. Kuressaare sai sel moel juurde 30 inimest.

Torgu, Valjala ja Laimjala kanti ei kolinud väljastpoolt Saaremaa valda kedagi.

Kõige rohkem inimesi läks Saaremaalt mujale Kuressaare linnast, 22. Endise Kaarma valla alalt lahkus saarelt üheksa ja Laimjala kandist neli inimest.

Kõige rohkem inimesi elas 1. veebruaril Kuressaares, 13 030. Kõige vähem oli elanikke Torgu kandis, 331.

Muhus jäi elanike arv samaks – 1931. Jaanuaris registreeriti kahe lapse sünd, suri aga neli vallaelanikku. Saarele kolis üheksa inimest – kaks Saare maakonnast, seitse mujalt. Muhust ära läks seitse inimest – viis leidis uue elukoha Saare maakonnas, kaks mujal.

Ruhnus ei sündinud ega surnud jaanuaris ühtki inimest, küll aga loobus vallaelaniku staatusest kaks inimest. 1. veebruari seisuga oli Ruhnu vallas 153 elanikku.