:format(webp)/nginx/o/2017/12/29/7444309t1h58a4.jpg)
"Märtsist rakenduv jäätmeveokorraldus tuleb kiiremas korras maainimese-sõbralikuks muuta," kirjutab Veeremäe küla elanik Svedlanna Truverk. "Konteinerite tühjendamine ääremaadel toimugu tellimuse alusel."
VEEREMÄE ELANIK ⟩ Miks tühjendada pooltühja konteinerit?
/nginx/o/2020/02/07/12927593t1h4504.jpg)
4. veebruaril korraldas Saaremaa vallavalitsus Kihelkonna rahvamajas infotunni jäätmeteveo korralduse võimaluste ja kohustuste teemal. Läksin sinna, et saada vastuseid küsimustele, mis on seoses selle uue korraldusega tekkinud.
Infotunni läbiviija, vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel oli väga rahulikul ja meeldival moel nõus vastama ning lahkama kõigi osavõtjate küsimusi. Valetaksin aga, kui ütleksin, et nende vastustega rahule jäin.
Kui meie küla, endine Veere küla endises Kihelkonna vallas, on nüüdseks juba tosin aastat jäätmeid liigiti sorteerinud, siis miks Kuressaare linn või pealinn Tallinn ei suuda seda siiani korralikult teha? Eelmisel aastal toimus äkki "suur ärkamine" ja esmajärjekorras lajatatakse ikka maarahvale, nagu me poleks kunagi prügi sorteerinud.
Sorteerime juba 13 aastat
Meie endises vallas saime täitunud prügikonteinerite tühjendamise tellida. Kes tahaks lasta tühjendada poolikut konteinerit – see oleks ju ebaloogiline! Nagu leidsid ka hiljuti sama probleemi Saarte Hääles tõstatanud Torgu külade elanikud.
Minu arvates peaks valla jäätmekava või eeskirja aluseks olema ikka meie riigi jäätmeseadus, mille 4. peatükk ("Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus"), paragrahv 66 ütleb korraldatud jäätmeveo kohta: "Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus."
Kui ma selle kohta küsimuse esitasin, siis vastuseks oli, et "me otsustasime seda sätet mitte aluseks võtta, sest siis ei hakkaks jäätmete sorteerimine toimima". Ometi on see meie vallas toiminud juba 13 aastat.
Saarte Hääles vastas valla jäätmete peaspetsialist Torgu küladele nii: "Tellimisel tühjendustega jätkamine oleks jäätmeseadusega vastuolus ja seda vallavalitsus küladele, korteriühistutele ega ka eramajapidamistele võimaldada ei saa."
Palun vastake konkreetsemalt, milline jäätmeseaduse paragrahv või punkt seda ei luba? Kas äkki see ülaltoodud, mida spetsiaalselt eirati?
Kas peaksime selle kohta õiguskantslerilt nõu küsima? Unustasin vallaametnikult kahjuks küsimata, kes need "me" konkreetselt olid, kes üldse selle jäätmeveokorralduse koostamise juures olid.
Oma küsimuse peale, kas ka osavallad või osavallakogud võtsid arutelust osa, kas nad olid selleks kohale kutsutud, ei saanud ma üheselt selget vastust. Et suure valla volikogu liikmed selle eeskirja heaks kiitsid, käe alla panid, on samuti imelik. Kas tõesti ei tekitanud prügiveo kõrge hind vaidlusi ega küsimusi? Kas kõrvutati endiste valdade korraldatud jäätmete kogumise andmeid, graafikuid?
Võtame ette andmed mõne endise väikese valla kohta – pindala, rahvaarv, rahvastiku tihedus – suureks vallaks ühinemise ajal, 1. jaanuaril 2017. Näiteks Torgu valla pindala oli 127 ruutkilomeetrit, elanikke 334 ja rahvastiku tihedus 2,6 inimest ruutkilomeetril. Mustjala vastavad numbrid: 236 km², elanikke 657, 2,8 inimest kilomeetril. Endine Kihelkonna vald: 246 km², 748 elanikku, 3 inimest ruutkilomeetril. Kusjuures on need andmed ilmselgelt võetud rahvastikuregistrist, mitte reaalselt kohapeal elavate inimeste järgi.
Meie külas näiteks on elanikena kirjas 21 inimest, aga tegelikult elab siin alaliselt vaid tosin inimest. Siin me oleme, tõelisel ääremaal...
Jääge mõistlikkuse piiridesse!
Pika jutu saab võtta kokku väga lühidalt: jäätmete sorteerimise vastu ei ole keegi, aga laske seda teha ikka mõistlikkuse piirides, nagu ka Torgu külade rahvas seda palus.
Ei maksa kogu aeg kahtlustada, et maainimene muud ei teegi, kui põletab oma olmejäätmeid lõkkes tuhaks. Või mida nii väga on segaolmejäätme konteinerisse või prügikotti panna ühel üksikul pensionäril – meie külas on kõik üksikud – viis korda aastas (nagu näeb ette viimane graafik)? Kass või koer asjatab õues, nõud lähevad harva katki, sussid-saapad-kalossid ei kulu ka ühe aastaga läbi. Ning mida jubedat küll võib juhtuda, kui kauges külas mõni taat või vanamemm mullased dressipüksid koos kuivanud kartulivartega lõkkes ära põletab?
Loomulikult tõuseb prügivedamise hind Saaremaal just tiheda ja (minu meelest ) õigustamata graafiku ning kogumiskohtade kauguse tõttu. Peale kõike muud lõhub raske ja suur prügiauto niigi kehvas seisus külateid, otsides GPS-i teel metsade süles asuvaid eramuid, suvilaid. Ja ega nad mahugi paljudesse kohtadesse sisse sõitma. Selle kohta on muidugi kohe öeldud, et konteineri või prügikoti peab suurema tee äärde tooma.
Ükski seadus pole kivisse raiutud! Seadusi saab muuta, parandada, tagasi kutsuda, tühistada. Lugege Riigi Teatajas avaldatavaid seadusi. Seaduse muudatused on redigeeritud järgmiste muudatustega, parandustega jne. Et õiget ja praegu kehtivat seadust leida, pead endale ikka hulga vaba aega varuma.
Sellest johtuvalt teen valla esindajatele ettepaneku: palun muutke kiiremas korras see 1. märtsist rakenduv jäätmeveokorraldus maainimese-sõbralikuks. Konteinerite tühjendamine ääremaadel toimugu tellimuse alusel.
Külarahvas võib kasutada ühist konteinerit
/nginx/o/2017/01/11/12078983t1h09ad.jpg)
"Veeremäe küla võib elanike omavahelisel kokkuleppel kasutusele võtta kogu küla peale ühise prügikonteineri, nagu seda on juba tehtud mitmes külas Saaremaa vallas," ütleb Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel (fotol).
Korraldatud jäätmevedu toimub jäätmeseaduse ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja alusel. Saaremaa vallavalitsus, osavallakogud ja volikogu on jäätmehoolduseeskirja ette valmistades, korduvalt läbi arutades ja vastu võttes pidanud vajalikuks, et korraldatud jäätmeveoteenust saaksid kasutada kõik valla majapidamised, ettevõtted ja asutused. Seetõttu pole Saaremaa vallas ühtegi küla korraldatud jäätmeveopiirkonnast välja jäetud. Jäätmeveoteenuse kättesaadavaks tegemine on kohalike omavalitsuste üks tuumikülesandeid.
Jäätmete minimaalse veosageduse määrab jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punkt 2, mis ütleb, et olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
Lähtudes volikogu vastuvõetud jäätmehoolduseeskirjast, viis vallavalitsus läbi korraldatud jäätmeveo hanke. Jäätmeveo teenustasud kujunesid selle hanke tulemusena, mille kinnitas vallavalitsus.
Veeremäe küla võib elanike omavahelisel kokkuleppel kasutusele võtta kogu küla peale ühise prügikonteineri, nagu seda on juba tehtud mitmes külas Saaremaa vallas. Sel juhul tühjendab prügiauto vaid seda üht konteinerit ja üksikute talude juurde ei sõida. Jäätmeveoteenuse regulaarsus on seadusesse kirjutatud keskkonnakaitselisel eesmärgil, et vähendada jäätmete põletamist, matmist, metsa viimist või võõrastesse konteineritesse sokutamist. Seni, kuni prügi väärkäitlemine toimub kogukonna vaikival pealtvaatamisel, ei ole põhjust loota, et põletamine või sokutamine kaoks.
Jäätmete põletamine on aga rangelt keelatud.
Põletada võib vaid kiletamata paberit ja pappi ning värvimata ja muul moel töötlemata puitu. Ka vanamemme katkiseid dressipükse ei või põletada, sest jäätmete põletamisel satuvad õhku mitmed kahjulikud ained, kaasa arvatud vähki tekitav dioksiin. Need kahjulikud ained levivad õhuga mitmete kilomeetrite kaugusele ning langevad lõpuks maapinnale. Maapinnalt ja mullast satuvad kahjulikud ained meie toiduviljadesse ja sealt ringiga taas meieni.