/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/12/12937289t1h8938.jpg)
Aastaid jutuks olnud õigeusklike kogukonnamaja ehitus Reomäe nunnakloostri naabrusesse võib hea õnne korral tänavu pihta hakata.
Usurahvas loodab ridaelamu ehitusega Reos alustada sel aastal
“Väga loodan, et sel aastal saame vedada krundile voolu, teha sissesõidutee ja maja vundamendi,” ütles kogukonnamaja ehitamise eestvedaja Anneli Tamme. Tema sõnul menetleb Saaremaa vald praegu ehitusluba. “Ma arvan, et järgmisel aastal võiks olla esimene maja katuse all.”
Ridaelamute ehitamist Reo külla nunnakloostri lähedusse veab 2017. aastal registreeritud mittetulundusühing Anna Asum, mis tahab pakkuda võimalust elada õigeusklikus kogukonnas. Esimesse ridaelamusse tuleb projekti järgi kuus kahetoalist korterit, mida hakatakse soovijatele välja üürima. Maja pööningukorrusele on ette nähtud neli väikest majutustuba ja kaks suuremat tuba lühiajalistele peatujatele.
Ehitus seisab raha taga
Reo külla peaks plaanide järgi kerkima kolm hoonet, kaks ridaelamut ja peamaja. Kui esimene ridaelamu valmis saab, selgub, kas ja kui palju Eestis sellist kogukonda tegelikult tarvis on.
Plaanide järgi pidanuks esimene ridaelamu juba valmis olema, kuid paraku pole õnnestunud leida ehituseks raha. Ridaelamu maksab 700 000 eurot. “Ma arvan, et ükski pank ei ole nõus andma MTÜ-le nii palju raha,” rääkis Tamme. Veebruari lõpus peab MTÜ juhatus koos Soome partneriga aru, kuidas algatusega edasi minna.
Praegu puhastatakse kogukonnamajade krunti võsast, kevadel plaanitakse valla tegevustoetuse abil teha korda aedniku hoolitsuseta jäänud viljapuud ja põõsad.
Anneli Tamme rääkis, et kogukonnamajas elamise vastu tunnevad huvi inimesed, kes hakkavad jõudma pensioniikka, näiteks Haapsalust ja Soomest, teiste seas ka pastor, kes töötab Turu ülikoolis ja kellel on sidemed Saaremaaga.
Kogukonnamajad peaksid kandma hoolt, et elujõulised inimesed ei tunneks pensionile jäädes üksindust. “Mitte et neil poleks lapsi või omakseid, aga nad tahavad elada kogukonnana,” ütles Tamme, viidates, et iseseisvuse taastamise järel on Eestis “meie”-ühiskonnast hästi kiiresti saanud “mina”-ühiskond.
Reo kogukonnamaja elanikud saaksid kaasa lüüa Reomäe kloostri tegemistes: kloostri viiel nunnal kulub abi alati ära. Plaan on rentida naabruses põllumaad ja hakata seal speltavilja või mõnda muud kultuuri müügiks kasvatama. See hoiab inimestel vaimu ja keha terve ning toob lisa ka toidulauale. Anneli Tamme, kes on Soomes 12 aastat sotsiaaltööd teinud, kavatseb ka ise Saaremaale kolida.
Toad saavad möbleeritud
Tamme ütles septembris ajalehele Eesti Kirik, et ridaelamus ootavad asukaid möbleeritud toad ja ka eraldi kööginurk söögitegemiseks.
“Inimene, kes sinna tuleb, võib seal elada nii kaua, kui soovib,” rääkis Tamme, kelle sõnul ei saa üürnikelt eeldada ka usulist kuuluvust, sest Eesti on niivõrd väike.
Maa, kuhu elamuid plaanitakse, on soetatud erafinantseeringu toel. Kogukonnamajade asukoha valikul sai aga määravaks just kloostri naabrus. “Kui klooster oleks asunud näiteks Viljandis, siis ilmselt oleksime neid maju sinna plaaninud.”