Kärla kool 110: Igas väärikas koolis peaks kummitama
Video!

JUUBELITANTSUD: Kooli juubelinädalal andsid peotantsutunde kooli vilistlased Greete Grahv ja Janar Tänak. Fotole jäi Tänak koos Nete-Mei Kähariga tantsusamme proovimas.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kärla kool ei kao veel niipea mitte kuhugi, kinnitavad Saare maakonna ühe suurima maapõhikooli kaks teenekaimat õpetajat.

“Väiksemad lapsed arvavad, et meil siin majas kummitab ka,” naerab kooli õppealajuhataja Anne Pildre koos matemaatikaõpetaja Anne Tõruga keset vahetundi klassi esimeses pingireas korraks istet võttes. Nemad on kooli raudvara: eesti keele õpetaja Pildrel on kirjas 45 aastat, Tõrul 40.

Anne Pildre (vasakul) ja Anne Tõru on koolis töötanud juba üle 40 aasta.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Liiga pikk aeg,” muigab õpetaja Pildre. Praegu alustavad kooliteed lapsed, kelle vanavanemad käisid koolis mõlema Anne õpetajatee alguses. See teadmine aitab aja kulgu mõõta. Ja teeb õpetaja Tõru sõnul nalja nii neile endile kui ka õpilastele.

Õpilaste hea käekäik kroonib seda pikka aega. Eriti hea tunne olevat siis, kui saab aidata õpilast, kelle kodused olud ei ole ehk parimad või on õppimisega keeruline. Veel aastaid hiljem tulevad paljud kallistama ja tänama.

Koolikell kutsub järgmisse tundi. Õpetaja Tõru nendib, et lapsed on aastatega muutunud. “Sellist kontrolltööd ma matemaatikas enam anda ei julge nagu paar aastat tagasi,” räägib ta. See olevat laste jaoks liiga raske. Õpetamine liigub selle poole, et laps ei pea enam asju meelde jätma, vaid omama oskust igapäevasest infohunnikust vajalik üles leida. “Siit peab ka midagi ikkagi läbi laskma,” näitab õpetaja Tõru otsaette ja õpetaja Pildre täiendab: “Aju tuleb ikka treenida.”

Rait Mart Kesküla.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Alguses mainitud kummitustega on õpetaja Tõrul oma suhe: üks kahtlane vahejuhtum on tal olnud küll.  Aastaid tagasi hoiti koolimaja katusekorrusel metallist jalgadega toole. Katusel oli luuk. Ühel hetkel kuulis õpetaja Tõru teise maja serva, kuidas keegi justnagu loobiks luugist toole hirmsa kolinaga alla. Läks vaatama: mitte midagi. Räägitakse ka, et kooli peal olevat kuulda olnud jalgade lohistamist, kuigi majas ei saanud kedagi olla.

Joonatan Järvalt

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kummitusi ei ole,” on kolmanda klassi poisid Rait Mart Kesküla ja Joonatan Järvalt veendunud. Nemad veetsid klassiga koolis terve öö ja kolasid taskulambiga mööda maja. Kedagi ei kohatud, midagi üleloomulikku ei juhtunud.

Kooli 110 aasta juubelit teavad poisid hästi, kuigi nad oma sõnul päris hästi aru ei saa, kui ammu see sada kümme aastat tagasi ikka oli. “Siis pandi veel nurka seisma ja koolipingid olid ka teistsugused,” arvab Joonatan. Selles on nad ühel meelel, et koolis on kaks ägedat tundi: kehaline kasvatus ja vahetund.

Kärla kooli juubelinädal on täis üritusi: rongkäik alevikus, aktused, viktoriinid, peotants, kino ja lõpuks vabariigi aastapäevale kohane kätlemisega pidulik aktus. Ilmus ka kooli uus kogumik “Meie lood”, kuhu on koondatud õpilaste uurimistööd nimekatest vilistlastest ja õpilaste loomingust. Avati ka Kärla kooli juhtide käejälgede galerii kooli aula seinal.

Muhulane meeldis lastele

Kärla kool loeb oma alguseks aastat 1910, kui avati kaheklassiline ministeeriumikool 46 õpilase ja kahe õpetajaga. Õpetaja Anne Pildre koostas juubeliks Kärla kandi haridusajaloo kohta kooli esimese korruse koridori seintele väga põhjalikud stendid. Ta viitab tolleaegse koolimaja pildile ja ütleb, et tema jaoks oli üllatus, et selles majas oli kool vaid mõned aastad, misjärel ehitati juba praegune koolimaja. Samamoodi oli uus teave see, et ministeeriumikooli loomisega tuli koolmeistriks kohaliku kihelkonnakooli õpetaja muhulane Ling ja kõik õpilased tulid tema järel ka ühest koolist teise.

Hariduse ajalugu on Kärla kandis muidugi vanem, juba 18. sajandist on teateid külakoolidest. 1822 oli näiteks ümberkaudsetes piirkondades koguni 14 kooli ja seal õppis 290 last. Õpetaja Pildre sõnul külakoolmeistrile palka ei makstud, õpilaste vanemad tõid talle toitu ja muud elamiseks tarvilikku. Ministeeriumikooli tekkega hakkasid külakoolid vaikselt kaduma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles