Saaremaa lapsed jagavad veebis alasti pilte ja mängivad seksruletti

Netivestlused võivad viia kuritööni. Foto: Rekonstruktsioon: Liina Õun

Politsei uurimise alla jõudnud juhtumitest ilmneb, et endast alastifotosid teha ja neid tuttavatega jagada on noorte jaoks normaalne. Paraku ei anna nad aga endale aru, et nende meelest loll nali võib tegelikult kirja minna lapsporno levitamisena.

Saaremaa lapspornojuhtumite puhul on enamasti tegu internetist allalaetud materjaliga, kuid mitmelgi juhul on noored vahetanud omavahel pilte ja videoid seksuaalsest tegevusest. Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepa sõnul võivad noored enda meelest lihtsalt lollitada.

“Ühel juhul saatsidki alaealised omavahel ühte videot, mis oli nende arust naljakas. Aga tegelikult oli seal peal tegevus, mis ei peaks üldse naljakas olema,” ütles Sepp. “Osale noortele on normaalne, et teed endast alastipilte ja jagad neid tuttavatega.”

Teevad pervertide elu lihtsaks

“Teeme nude’isid” (alastipilt – ingl k), nagu noored ise ütlevad, märkis uurija. Tegemist on fotodega alaealisest erootilises situatsioonis, kus suguelundeid ei pruugi alati näha ollagi. Ent sellised pildid võivad pakkuda haiglast huvi pedofiilsete kalduvustega inimestele.

Uurija tõi välja juhtumi, kus politseisse sattusid 12–13-aastased tüdrukud, kes olid internetist leidnud nende arust vahva mängu “Seksrulett”, kus lähed teatud veebilehele, vajutad nuppu ja ekraanil avaneb kellegi veebikaamera pilt, iga 30 sekundi järel uus. Tavaliselt sattusid siis küll pildile paljad karvased mehed, ent seegi pole normaalne.

Igal aastal tuleb Saaremaal ette ka internetiahvatlemise juhtumeid, kus alaealisel palutakse teha seksuaalse alatooniga video ja saata see edasi. Pärast hakatakse video saatjat šantažeerima. Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna Saaremaa kogukonnaprokuröri Rainer Amuri sõnul tegutsevad perverdid aktiivselt näiteks jututubades. “Oli juhtum, kus jututoas kirjutati 12-aastasele: “Tere, vana sa oled?” Laps vastas, et 12-aastane. Järgmine küsimus: kui suured su rinnad on?” meenutas Amur ühte näidet. “Tekib küsimus, mis sa teed, kui tänaval tuleb su juurde inimene, kes palub sul pikemalt mõtlemata alasti võtta. Kas sa teed seda?”

VALEHÄBI EI OLE PÕHJUS: Inimesed pelgavad prokurör Rainer Amuri sõnul, mis nendega juhtub, kui nad teatavad abi vajavast lapsest. “Juhtub see, et päästetud saab lapse elu!” kinnitab prokurör. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Ega saarlased teistsugused ole kui ülejäänud eestlased,” nentis ka uurija Priit Sepp. Taoliste juhtumite juures jookseb aga lubatu ja lubamatu vanusepiir 14 aasta  juures. “Ehk kui teo toimepanija saab aru, et räägib noorema kui 14-aastasega, ja ta vestleb temaga teadlikult seksuaalsetel teemadel  või saadab talle pilte ja videoid, siis saab sellise teo eest karistada,” kinnitas Sepp.

Prokurör Amuri hinnangul peavad inimesed saama lahti valehäbist, kui tegu on lähisuhtevägivalla või laste seksuaalse ahistamisega. Tuleb teha kõik selleks, et info pääseks liikuma ja abi jõuaks vajajateni. 

“Miks peaksime oma naabrit kaitsma? Kui keegi kõrvalkorteris last ahistab, siis ma ei saa küll aru, kuidas inimene saab selle oma teada jätta,” ütles prokurör. “Valehäbi ei ole põhjus. Inimesed kardavad, et kui nad annavad abi vajavast lapsest teada, siis võib nendega midagi juhtuda. Juhtub see, et lapse elu saab päästetud!” Kes kardab oma nime all vihjeid anda, saab oma kahtlustest anonüümselt teada anda lasteabi telefonile. Kas kahtlustel on tõepõhi all, kontrollib juba riigiasutus.

Amuri sõnul peaksid emad-isad, kes teavad, et nende partner last ahistab, kuid otsustavad seda mitte märgata või sellest mitte välja teha, põhjalikult peeglisse vaatama: “Mis toimub inimese peas, kui ta vaatab pealt, kuidas tema laps peab aastast aastasse taluma asju, mida me ei taha isegi ette kujutada?” Kuigi see võib kõlada julmalt, võiks sellisel juhul lapse vanemalt ära võtta, arvab prokurör.

Ahistatust võib saada ahistaja

Põhjuseid, miks seksuaalse ahistamise ohvriks langenud noored toimuvat tihti saladuses hoiavad, on mitu. Ahistaja võib “kokku leppida”, et see on nende kahe saladus. Teinekord kardavad lapsed, mis neist saab, kui vanem pannakse vangi. Seetõttu on tähtis, et need, kes lastega iga päev kokku puutuvad, oskaksid nende käitumisest ohu märke välja lugeda.

“On konkreetseid viiteid ja tunnuseid, mis võiksid näiteks õpetajas tekitada kahtluse, et laps võib olla seksuaalse kuritarvitamise ohver,” sõnas juhtivuurija Priit Sepp. Selleks pole vaja eraldi väljaõpet –isegi internetis leiduv murebaromeeter võimaldab olukorda kiirelt hinnata.

Kahtluse korral tuleks võtta ühendust lastekaitsetöötajaga või teavitada lasteabi telefonil 116 111.

“Lapsed ise ei saagi sageli aru, et midagi oleks justkui valesti. Võib minna aastaid, enne kui nad mõistavad, mille ohvrid nad olid,” ütles Sepp. Paraku võib aga lapsepõlves pilastaja ohvriks langenud lapsest endastki tulevikus saada ahistaja. “Keda on ahistatud, võib ka ise hakata ahistama. Seda väidab teooria ning seda olen ka enda töös näinud.”

Lisaks ühele lapsepilastamisjuhtumile läks Saaremaal möödunud aastal kirja kolm seksuaalse ahistamisega seotud väärtegu, mis tähendab kannataja käperdamist läbi riiete. Kolmest juhtumist ühe puhul pani teo toime pereliige, teine toimus avalikus kohas ning kolmandaga oli seotud kaks täiskasvanut. Kahel juhul oli ohvriks alaealine.