:format(webp)/nginx/o/2019/09/30/12611614t1hbb00.jpg)
Kuressaare haigla ja Eesti hemofiiliaühing lõid Eesti esimese rehabilitatsiooniprogrammi veritsushaigustega patsientidele.
Kuressaare haiglast sai tervishoiu uuendaja
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
27. veebruar 2020, 00:21
Eesti hemofiiliaühingu (EHÜ) juhi Killu Kaare sõnul pakub Kuressaare haigla nüüdsest Eestis parimat patsiendikeskset veritsushaiguste ravi.
Kaare hinnangul on tegemist Eesti mõistes unikaalse lähenemisega. Esimest korda saavad patsiendid endale pikaajalise raviplaani, mis aitab paremini tervist hoida ja võimalikult kaua elukvaliteeti säilitada. Raviplaan valmib erinevate spetsialistide – sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi, ortopeedi, psühholoogi ja hematoloogi – koostöös.
Veritsushaigusega patsiendile tehakse põhjalik ülevaatus. Lisaks hematoloogilisele ülevaatusele uuritakse patsiendi liigeste seisukorda ja tema üldist tervislikku seisundit. Samuti saab inimene psühhosotsiaalset nõustamist. Ülevaatuse tulemusel saavad arstid koos patsiendiga koostada aastaks individuaalse ravi- ja tegevusplaani. Seni Eestis sellist võimalust polnud.
/nginx/o/2019/06/25/12299836t1h70ef.jpg)
Kuressaare haigla ravijuhi hematoloog Edward Laane sõnul tuleks kroonilise, eluaegse haigusega patsient tema ravi- ja tegevusplaani koostamisse kindlasti kaasata, et ravi saaks edukam ja patsiendi elu kvaliteetsem.
"Iga patsient on oma elu kõige suurem ekspert," leiab Laane. "Toimivat plaani saab koostada ainult siis, kui patsient ja spetsialist teineteist usaldavad ja teevad koostööd."
Programmis osalevale patsiendile on uuringute päevadeks Kuressaare haiglas tagatud ka majutus ja toitlustus.
Programmi koostas dr Ines Vaide, Eesti ainus täielikult veritsushaigustele spetsialiseerunud arst, kes on osalenud mitmetes rahvusvahelistes koolitusprogrammides veritsushaiguste teemal. Programmi jaoks andis heategevuslikku abi ravimifirma Novo Nordisk. Selle raames jätkatakse Helsingi ülikoolis programmi WFH Twinning käigus õpitu arendamist, liites siia Kuressaare haigla kaasajastunud võimalusi taastusraviks.
Eesti hemofiiliaühingu andmeil pole Eestis ühtset veritsushaigete registrit ning haiguse diagnoosimine on puudulik. Rahvusvahelise statistika põhjal elab Eestis ligi 400 veritsushaigusega patsienti, diagnoosi on saanud aga ligi 250. Haigete huve esindab Eestis Eesti hemofiiliaühing.