AJA LUGU ⟩ Määruse väänamine aitas saarlastele paremini jõusööta müüa

HIIDLASED JA SAARLASED said oma jõusööda kottidesse pakituna, samas kui mandripoodidesse läks kaup lahtisena. Foto: AJALEHE HIIUMAA ARHIIV

Loomajõusööta peeti nõukogude ajal strateegiliseks kaubaks, sest loomakasvatus andis maaperedele olulist tulu. Kui mandril müüdi jõusööta lahtiselt – see kallati kaupluse õuelaos hunnikusse, kust loomapidajad seda kühvlitega kottidesse ajasid, siis saarlastele-hiidlastele müüdi väärt kraami poolesajakilostes pakendites. Milliseid trikke tuli teha, et saarlastele sellist mugavust võimaldada, kirjeldab kaubandusveteran Valdek Kraus.

Eestit varustas toona jõusöödaga Tamsalu jõusöödatehas. Selle pakkimisliinilt väljus kogu toodang umbes viiekümnekilostes kottides. Tamsalu autobaasi autod vedasid jõusööda mööda riiki laiali ning kauplustes lasti kotid üle kaalu ainult moepärast.

Saaremaal müüsime jõusööta rajooni tarbijate kooperatiivi sajast kauplusest seitsmekümnes. Kõik toimis suurepäraselt, kui ainult kaupa oleks rohkem olnud! Seitsmekümnendatel aastatel hakkas Kunda tsemenditehas tsementi laiali vedama tsisternautodes. Tsisternist puhuti tsement hiljem segusõlmes spetsiaalsesse mahutisse.