Loomajõusööta peeti nõukogude ajal strateegiliseks kaubaks, sest loomakasvatus andis maaperedele olulist tulu. Kui mandril müüdi jõusööta lahtiselt – see kallati kaupluse õuelaos hunnikusse, kust loomapidajad seda kühvlitega kottidesse ajasid, siis saarlastele-hiidlastele müüdi väärt kraami poolesajakilostes pakendites. Milliseid trikke tuli teha, et saarlastele sellist mugavust võimaldada, kirjeldab kaubandusveteran Valdek Kraus.
Tellijale
AJA LUGU ⟩ Määruse väänamine aitas saarlastele paremini jõusööta müüa
Eestit varustas toona jõusöödaga Tamsalu jõusöödatehas. Selle pakkimisliinilt väljus kogu toodang umbes viiekümnekilostes kottides. Tamsalu autobaasi autod vedasid jõusööda mööda riiki laiali ning kauplustes lasti kotid üle kaalu ainult moepärast.